koerakesega". Püüdis oma novellidega avada elu põhiolemust tavaliste ja väga tuttavate pisijuhtumite kaudu. Koolipõlves alustas näidendite kirjutamist, tema draamateosed, mida ta ise nimetas komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja
1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki. Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt realistlikud elupildid ei eristu kuigivõrd proosa peahoovusest. Poolehoid nn väikesele inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale, kuid samas peegeldab Valton argistes pisiasjades nõukogude süsteemi nuripidisusi. Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus bürokraatlikus masinavärgis, mis toodab võõrandumist. Hilisemas loomingus laieneb see loomuliku inimese ehk inimese bioloogilise põhiloomuse ja mehhanistliku tsivilisatsiooni vastuoluks Argielu veidruste võimendamisest areneb välja modernistlik esteetika, mis kannab
neid, kuna Ateena inimesed olid vajunud sügavale sohu lärmavad konnad. 7. Kesk-atika komöödia (põhisüzeed ja tüübid) Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine söömine, joomine midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole midagi pidulikku, suurt, absoluutset. Kõike vaadeldakse läbi argielu prisma. Müüditravestia tekib kesk-atika zanrina: jumalaid kujutati argistes, koomilistes situtsioonides. See oli kogu Ateena teatri loominguline lõpp. Kesk-atika komöödia näitab jumalaid naljakatena, neist saavad anektootide kangelased. Müüditravestia hääbub, sest sureb religioosne teadvus, teater hääbub suubub argisesse voolusängi. Autoreid ei huvitanud olustik üleüldiselt, vaid kuldne noorus rikkad noormehed, elasid nagu kuningakassid rahakotil. Nende ümber tiirleb mingi parasiit, kes elas selle noormehe kulul. Lasti lendu raha ja aega
kadunud mehega juhtus. Siin toimub mingite märkide või ennekõike mingite lausungite, sõnade tõlgendamine, nendest aru saamine. Need ehlvesti tegelased paljuski tegelevad mingite religioossete, filosoofiliste või esoteeriliste tekstide dekodeerimisega. Need ei pruugi olla üksnes konkreetsed terviktekstid, vaid ka numbrikombinatsioonid, juhuslikud sõnad prügikastilt, teleka puldi nupud jne., mida tõlgendama hakatakse. Tõde võib varjata ennast ülimalt argistes märkides, numbrites, märkides vms. Selle tõlgendamise pärast on nendes tekstides kasutusel olevate teiste tekstidena olulised kas nt Piibel või mingid muud religioossed või ka filosoofilised tekstid ja arutlused. Nendest lähtuvalt püütakse tuvastada selle sõnumi tegelikku tähendust. Need tegelased jagavad ühte väga selget seisukohta, mis Lääne kultuuris olnud valdav sõna ja tegelikkus on omavahel mingisugusel saladuslikul moel seotud. See suhe pole nähtav ja