riietus“. Kommete õpetamine, sh ka sobiva riietuse valmise õpetamine peaks algama maast ja madalast – kodust. Kui praegu vanemad(ega ka vanavanemad) ei õpeta oma lapsi kandma pidulikke riideid näiteks lasteaia jõulupidudel, siis vaevalt teevad nad seda ka koolis. Järjest tavalisemaks muutuvad grupipildid inimestega pidulikus riietuses, kus just see pidulik element on näiteks triiksärk koos teksapükstega. Samas on meeste riietumisstiil järjest rohkem argisemaks muutumas ja meid ümbritsev keskkond soodustab ka meeste stiilijärgimist ja enesest lugupidamist. On suurenenud näiteks reklaamide hulk, kus on reklaamitavateks toodeteks meeste riided ja jalanõud. Riietumisega seonduvate muutumiste kõrval on suureks muutuseks ka inimeste üldine vabameeldus. Ajaloofilmidest võime näha, kuidas avalikud õrnuste vahetamised, näiteks käest kinnihoidmine, suudlused, olid tabud. Veel vähem räägiti avalikult
· Proosaluuletus ,,Pööripäevad" ,,Vabaduse tulijak" · Luuletuse ,,Tõsta lipp!" tervitab Eesti iseseisvust · ,,Lippude vahetusel" kahtleb , kas uus omariiklus on ikka eelnenud võimudest parem. · Kriitiline pilk Eesti iseseisvumisest luuletustes ,,Iseseisev kevadõhtu"; ,, Aja laulik"; ,,Vana Tühi" · ,,Kõik on kokku unenägu" luulelaadi muutumine modernistlikumaks, järsemaks, ebakõlalisemaks, raskepärasemaks ning keeleliselt argisemaks. Sageli kohati irooniat. Asetatud sümbolistlikku raami, millele osutab pealkiri. · Aastail 1944-1956 elas ta Rootsis Ernst Enno · Sümbolistlik luuletaja, kelle loomingus on kõlaline külg, musikaalsus tähtsam kui värsside silmale nähtav korrastatus või eriline kuju. · Luule on saanud mõjutusi Ida religioonidest. · Tema jaoks on kõik võrdsed. · Nõnda on mõistetav kodu kui sümboli ja koduigatsuse teema kordumine Enno lüürikas, nt.
Dadaistlik-sürrealistlik kirjutamine, jõuline väljenduslaad eksprssionistlik, futuristlik. Kirjutab väga traditsiooniteadlikuna, eeskujuks 20. sajandi alguse eesti luule (aga mitte 60ndate põlvkond). Avakogudes punkluulest inspireeritud anarhistikuju. Kuid tal ka traditsiooniline armastaja poos. Pööre loomingus ,,Towntown & 28" ilmumisel. Toimunud on rahunemine, tulnud kirjutamisesse staatilisus. Etonofuturismi väsimus (kriitika ütles nii). Muutunud argisemaks, isiklikumaks. Rohkem metafüüsilisi mõtisklusi. Hakkavad taanduma ka keelemängud, intertekstuaalsed mängud, ülekaalu saavutavad reklaamitsitaadid jm kaasajaainelised viited. Kivisildnik loomingu algperioodil suhestub Kivisildnik väga palju religioosse diskursusega (nii kristliku kui islami religiooniga). Alustab üsna truu sürrealismi jüngrina. Nii Breton kui Salvador Dali on tema jaoks alguses väga tähtsad. Teine mõjude kompleks seostud kontseptualismiga
mida luuletusest otsime, on selle luulemasina, selle tehnoloogia tähendus. Kivisildniku loomingu II pool pole enam nii intensiivse tähelepanuga võtete väljatöötamisele. Kivisildnik on muutnud märgatvalt sotsiaalsemaks tema luule käsitleb ühiskondlikke protsesse ja ennekõike vigasid, mis ühiskonna funktsioneerimisel on tekkinud. Tema luule sünnib kaasaja aktuaalsetest sündmustest ja arengutest. Ka Kivisildniku keel on muutnud lihtsamaks, argisemaks, kus ei kasutata palju ilustavaid sõnu või epiteete. Kivisildnik loob oma luule keelest, mida räägivad inimesed. See on tänase päeva eesti keel, millele on oma mõju avaldanud erinevad protsessid majanduses ja poliitikas. See ei ole intellektuaalitsev ega ilutsev keel. ,,Valitud teosed" I. Tavaliselt on valitud teosed ikkagi mingite teoste ümbertrükid, aga Kivisildnik on selle meeletu tekstimassiivi taaskord läbitöötanud, asetanud mingitesse blokkidesse ja temaatiliselt liigendanud