Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana põgenemine Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium. Schopenhauer, Nietzsche intuitsioon Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer) kommunikatsioon Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon empaatia Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps väljendus Kunst on soov oma kujutlusi ja fantaasiaid väljendada. Tolstoi, Croce,
Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana põgenemine Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium. Schopenhauer, Nietzsche intuitsioon Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer) kommunikatsioon Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon empaatia Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps 4
Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana põgenemine Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium. Schopenhauer, Nietzsche intuitsioon Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer) kommunikatsioon Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon empaatia Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps 4
esteetilist kogemust, teine aga kavatsust seda luua. Beardsley järgi on x kunstiteos ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Loomise all mõistab Beardsley mitmesuguseid tegevusi ehk tingimuste korraldamist kunstiteose loomiseks ja esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. Esteetiline kogemus on inimajus toimuv protsess, millele on omane, et teosesse ollakse neeldunud, eemaldutakse argimaailmast ja oma emotsioonidest ning tuntakse avastamisrõõmu. Esteetiline kavatsus ei peagi realiseeruma, sest see sõltub subjektist ning kunstiliigil võib puududa esteetiline eesmärk või võib ta olla pühendatud mõnele muule kavatsusele. 2. Esteetilist kunstiteooriat on kritiseeritud, kuna see ei arvestavat asjaoluga, et kontseptuaalse kunsti ja poliitilise kunsti puhul puudub esteetilise kogemuse taotlus. Samuti ei peeta kunstiks autosid, kujundujumist ja iluvõimlemise
Ta annab meile mingi võimaluse? maailmast, aga ei ammenda seda. Kultuuritööstuse ohtlikkus: Kultuuritööstus kutsub inimesi osalema, haarab inimesed oma hammasrataste vahele. Massikultuur väidab, et kliendil on alati õigus, et kliendile antakse seda mida nad tahavad. Kuid Adorno arvates ei saa inimene kunagi seda mida ta tahab. Kultuuritööstus organiseerib inimeste vaba aega. See lubab inimest tema vabal ajal ära sellest argimaailmast, aga tegelikult seob teda tugevamalt selle kapitalistlikku ühiskonna külge. See on omamoodi surnud ring. Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam. Kuulsuste ärakasutamine: kultuuritööstus jätab mulje, nagu igaüks võiks olla staar. Meie fantaasiad muudetakse liiga reaalseks
mõistete kaudu mõista, seletada, tapab selle üldse ära. Ta annab meile mingi võimaluse? maailmast, aga ei ammenda seda. Kultuuritööstuse ohtlikkus: Kultuuritööstus kutsub inimesi osalema, haarab inimesed oma hammasrataste vahele. Massikultuur väidab, et kliendil on alati õigus, et kliendile antakse seda mida nad tahavad. Kuid Adorno arvates ei saa inimene kunagi seda mida ta tahab. Kultuuritööstus organiseerib inimeste vaba aega. See lubab inimest tema vabal ajal ära sellest argimaailmast, aga tegelikult seob teda tugevamalt selle kapitalistlikku ühiskonna külge. See on omamoodi surnud ring. Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam. Kuulsuste ärakasutamine: kultuuritööstus jätab mulje, nagu igaüks võiks olla staar. Meie fantaasiad muudetakse liiga reaalseks
annaabi.ee 
