Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Isegi samast soost sama põlvkonna ja samst piirkonnast pärit inimesed ei räägi ühtemoodi. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub olukorrast, nt ametlikus olukorras, olmes, suuliselt ja kirjalikult jms ei suhtle me samamoodi. Võib rääkida ametlikust keelekujust, argikeelest, kõrgstiilist jms. Need on keelevariandid/keelekujud/allkeeled. 7. Formaalkeeled. Märgisüsteemi võib luua kunstlikult. Selliseid süsteeme nimetatakse tehis- ehk formaalkeelteks. Programmeerimiskeeled jms. Liiklusmärkide süsteem on ka keel. Morsetähestik. Ükskõik milline tingmärkide süsteem. Rahvusvahelised abikeeled (volapük, ido, novial, esperanto leiutaja on Ludwig (Lazar) Zamenhof 1887.a.).
Õigekirjakorrektor ehk speller kontrollib, kas sõna leidub leksikonis kontekstile tähelepanu pööramata, grammatikakorrektor vaatab kogu lauset. Leiab (ideaaljuhul) sõnad, mille vorm ei sobi lausesse. Ühildumis- ja rektsioonivead, komavead 26. Eesti keele olukord ja arendamnie kestlikkuse seisukohalt. kõneleb ~1 miljon emakeelset kõnelejat; riigikeele staatus ja EL ametliku keele staatus; arendatud ja hooldatud kirjakeel; keelt kasutatakse kõikides kasutussfäärides argikeelest ettevõtluse ja teaduseni; keel on õppekeeleks kõigis haridusastmetes, põhikoolist doktoriõppeni; keelt räägitakse kodudes ja keelel on järelkasv; keelel on arvutitugi. · Staatus: riiklikud õiguslikud regulatsioonid ja teadlik mainekujundus; · Korpus: kindlustab võimaluse keelt kui paindlikku ja kaasaegset instrumenti kasutada kõigis vajalikes valdkondades, kindlustab kirjakeele ühtse normi ja keeletehnoloogilise toe elektroonilises keskkonnas;
osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 26. Eesti keele olukord ja arendamine kestlikkuse seisukohalt. Eesti keelt kõneleb umbes miljon inimest emakeelena. Eesti keelel on riigikeele staatus ja EL ametliku keele staatus. Arendatud ja hooldatud keel. Keelt kasutatakse kõikides kasutussfäärides argikeelest ettevõtluse ja teaduseni. Keel on õppekeeleks kõigis haridusastmetes põhikoolist doktoriõppeni. Keelt räägitakse kodudes ja sellel on järeklasv. Keelel on arvutitugi. Staatus: riiklikud õiguslikud regulatsioonid ja teadlik mainekujundus; Korpus: kindlustab võimaluse keelt kui paindlikku ja kaasaegset instrumenti kasutada kõigis vajalikes valdkondades, kindlustab kirjakeele ühtse normi ja keeletehnoloogilise toe elektroonilises keskkonnas;
Arvamusloo suuline ja kirjalik kommenteerimine: isikliku seisukoha kujundamine käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole eristab kirjakeelt argikeelest; Üldteemad teab eesti keele murdeid; Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest; Häälikuõpetus ja õigekiri teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi
annaabi.ee 
