t. kehad, mis sisemiselt ei muutu. Bergson nimetab intuitsiooniks "sellist intellektuaalset sümpaatiat, mille kaudu me asetume objekti sisemusse, et kokku sulada sellega, mis temas on ainulaadset ja järelikult väljendamatut". Ainult intuitsiooni kaudu me suudame haarata tegelikkust, nagu ta on endamisi, tema kaudu me tabame tõelist tegelikkust kui kestvat loomingut. 7. Keha ja vaimu probleemidualistlikud lahendused Keha ja vaim- Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest (vaimust). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing. Laias laastus saab kõik teooriad jagada dualistlikeks ja monistlikeks. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. Dualistlik interaktsionism- Dualistlikuks interaktsionismiks nimetatakse argiarusaamale
(Nt Jaan võtab kaasa vihmavarju kui tal on soov jääda kuivaks.) Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Identsusteooria e samasusteooria Sai 20.saj keskel valdavaks biheiviorismi asemel. Viljelejateks Smart, Place. Selle järgi pole dualismi eksimus mitte loogiline (nagu biheiviorismi järgi), vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Tees esitati empiirilise teesina: Vaimuseisundid on samased ajuseisunditega. See on kontingentne samasus: nad oleksid võinud ka mitte olla samased.
vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). - Järjekindel biheiviorist võib vastata, et siin eeldatakse valu sõltumatut olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Kategooriaviga Gilbert Ryle, The Concept of Mind (1949): dualism põhineb kategooriaveal. Kategooriaviga: ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse Kategooriaviga ja dualism Dualism surus vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, milles lähtuvalt mõisteti ka füüsikalisi nähtusi (asi, materjal, atribuut, seisund, protsess, muutus, põhjus ja tagajärg)
Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). - Järjekindel biheiviorist võib vastata, et siin eeldatakse valu sõltumatut olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Analüütiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism on esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Carl Hempel, Gilbert Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta (ka selle kohta, mida isik teeks võiütleks teatud olukorras). Näiteks "Jaan usub, et hakkab vihma sadama" kui Jaani toa aken on lahti,
annaabi.ee 
