Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund, mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. Sarnaselt mikroajaloole huvitub argiajalugu eeskätt lihtinimestest, eesmärk on vaadata minevikku nende vaatenurgast, uurida tavainimese kogemust ja igapäevaseid eluviise (antropoloogia suur mõju). Argiajalugu püüab siduda suured ajaloolised arengud ja sündmused argipäeva kogemusega (näiteks natsismi uurimine tavainimeste tasandil). Argiajalugu pöörab tähelepanu tavainimeste elukeskkonnale, materiaalsele kultuurile, igapäevastele toimingutele. ALF LÜDTKE (s 1943)
☼ raamatu- ja lugemisajalugu kujutasid endast 1970.–1980. aastatel väga olulist uue kultuuriajaloo eesliini, kus töötati välja mitmed üldised teoreetilised arusaamad kultuuriajaloo eesmärkidest. ☼ alates 1990. aastatest on raamatu- ja lugemisajalugu hakatud üha enam käsitlema osana kas üldisemast kirjakultuuri ajaloost (kõik kirjasõnaga seonduv) või siis kommunikatsiooniajaloost (ideede ja teabe ringluse uurimine möödaniku kultuurides) 14.04 Mikroajalugu ja argiajalugu 1970-1980. aastatel sündinud mikro - Itaalias sündinud argi - Saksamaal Mikroajalugu: ☼ mikro - kasutatakse mikroskoopilist meetodid, vaadeldakse mikroskoobi all. uurimismeetod pöörab tähelepanu detailidele ja üksikasjadele ☼ 1970. aastatel Itaalias võrsunud kultuuriajaloo suund (it. k. microstoria), mis asetas rõhu minevikunähtuste “mikroskoopilisele” uurimisele. Alates 1980. aastatest leidnud järgijaid mitmel pool maailmas
inimese kehast ja inimese isiksusest. 9. Mida tähendab mõiste „kultuuriline teine“? [Kultuuriajalugu, lk 144] “Kultuuriline teine” on uurija jaoks võõras ja kauge, tundmatu rahvas, kultuur või piirkond. Distantsi võib luua aeg, sotsiaalne või geograafiline kontekst. 5 10. Mille poolest erinevad mikroajalugu ja argiajalugu? [Kultuuriajalugu, lk 146–147, 149] Mõlemad uurimissuunad uurivad senise ajaloo diskursuse kõrval tähelepanuta jäänud tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest kogemusest, siis mikroajaloo fookus käsitleb uurimisainest küll detailselt, kuid siiski objektiivselt. 11. Mida tähendab, et tunded on kultuuriliselt konstrueeritud? [Kultuuriajalugu, lk 151]
antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13)
annaabi.ee 
