Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks.
Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalases vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Rahu ajal einestasid spartalased kõik üheskoos.
tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppused läbi erilistes koolides . Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse.
ühest vanuserühmast teise. Noorukid pidid katsetel demonstreerima oma vastupidavust, kannatlikkust, jõudu, kindlaksmääratud oskusi jne. Rasked elutingimused ja loodusnähtuste olemuse mittemõistmine arendasid ürginimestel välja erilised kombed. Sama laadi piinamist rakendati ka Spartas poiste ja noorukite kallal. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. 5 Antiikaja autorid märgivad, et sparta tütarlaste kasvatus ei erinenud kuigi palju poiste kasvatusest
tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks
annaabi.ee 
