teadmised, mis ta oli saanud sõjaväes Berliini veterinaarkolledzis teenides. Ta oli veendunud, et tõug tuleb luua päritolu- uuringu ja mitte ainult näitusevõitjate baasil, seetõttu nõudis ta, et kõik pesakonnad tuleb registreerida geneetilisele registrile aluse panemiseks. Ta nõustas kasvatajaid paaridevaliku küsimustes, hoiatas, milliseid aretuskombinatsioone ei tohiks kasutada. Samuti otsustas ta, milliseid koeri ei tohi üldse aretusse lubada ja saatis sellesisulisi infokirju laiali ühingu liikmetele. Von Stephanitz eeldas ja nõudis eeskirjadest kinnipidamist. Teda ei huvitanud iial ainult ilu, seda vaid niivõrd, kuivõrd see oli seotud koera iseloomu ja töövõime terviklikkusega. Ta soovis, et saksa lambakoeras oleksid kinnistatud taibukus ja tööks sobilik tugev kehaehitus. Väljavõte tema kirjutatud standardist ütleb: "Meeldiv välimus on teretulnud, kuid see ei tohi mõjutada koera töövõimet
vähendab nägemisvälja oluliselt ning täielik irdumine põhjustab nägemise täieliku kao. On vaieldav, mis määral arvestada RDd aretuskoerte tunnustamisel. Mõnel pool ei peeta võrkkesta kurde ebaloomulikeks ning sellised koerad võivad olla aretuses kasutusel, kuna seisund ei ole teatud tõugude puhul pärilik või ei ole ühenduses teiste, nägemisvaegust põhjustavate RD vormidega. Samas teatud tõugude puhul (labradorid, springerspanjelid, samojeedi koerad) ei lubata aretusse ka kerge RDga loomi, kuna sellised koerad võivad saada kutsikad, kel on lisaks silmaprobleemidele ka luustiku arengu häired. Mistahes tõugude puhul on välistatud geograafilise või täieliku RD diagnoosiga loomade kasutamine aretuses. Pärilik kae ehk HC Hereditary cataract Kae on mõiste, mida tavapäraselt kasutatakse kirjeldamaks muutusi silmaläätses, mida harilikult peetakse vanema ea paratamatuseks ning arvatakse ealiste muutuste hulka. Inimestel on
laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste hulka kuuluvad näiteks lihaveiste võõrutusmass, põrsaste pesakonnamass jne. Marker- ja genoomselektsioon, referentspopulatsioon, genoomaretusväärtused. Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker- selektsiooniks.(üksikud väljavalitud markerid, mille põhjal loomi valitakse) Genoomselektsioon erineb markerselektsioonist seeläbi, et loomi ei püüta genotüpiseerida ja selekteerida üksnes väikese hulga teadaolevalt märkimisväärset mõju omavate markerlookuste alusel vaid
bioloogiaalased teadmised, mis ta oli saanud sõjaväes Berliini veterinaarkolledzis teenides. Ta oli veendunud, et tõug tuleb luua päritolu- uuringu ja mitte ainult näitusevõitjate baasil, seetõttu nõudis ta, et kõik pesakonnad tuleb registreerida geneetilisele registrile aluse panemiseks. Ta nõustas kasvatajaid paaridevaliku küsimustes, hoiatas, milliseid aretuskombinatsioone ei tohiks kasutada. Samuti otsustas ta, milliseid koeri ei tohi üldse aretusse lubada ja saatis sellesisulisi infokirju laiali ühingu liikmetele. Von Stephanitz eeldas ja nõudis eeskirjadest kinnipidamist. Teda ei huvitanud iial ainult ilu, seda vaid niivõrd, kuivõrd see oli seotud koera iseloomu ja töövõime terviklikkusega. Ta soovis, et saksa lambakoeras oleksid kinnistatud taibukus ja tööks sobilik tugev kehaehitus. Väljavõte tema kirjutatud standardist ütleb: "Meeldiv välimus on teretulnud, kuid see ei tohi mõjutada koera töövõimet
(tervisearetus). Lisaks kontrollitakse põlvnemist– kas on õige kutsikas? Tõuloomade, sperma ja embrüote müük. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda välistada ei saa). Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid, hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa). 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis
peremehe sõna ja järgneb talle läbi tule vee ja vasktorude. 4/31 Kollid Kolli on vana tõug, kelle eellased elasid Briti saartel juba kiviajal.Selle tõu esivanemad olid tööd tegevad karjakoerad, ei maalitud neid piltidele nagu paljusid jahikoeri. Ja on ka päris kindel, et kui Inglise kuninganna Victoria ei oleks armunud nendesse karjakoertesse, ei oleks kolli tõug nii ruttu saavutanud oma tuntuse ega pääsenud aretusse. Kolli on koertesoo üks kõige sõbralikum ning truum esindaja. Ta on algselt pärit Põhja-Inglismaalt ja Sotimaalt, kus teda kasutati karjakoerana. Kolli on lahke, sõbralik, rahulik, elegantne ning tark. Ta on üks toredamaid perekoeri ning paljud peavad teda maailma ilusaimaks koeraks. Selle peaaegu täiuslikult proportsionaalse koera iseloomu põhijooneks on sõbralikkus. Ta on lihtne ja siiras, ilma närvilisuse või agressiivsuseta. Kolli on ideaalne perekoer, kelle kätte võib
KALAKASVATUSE ERIALA paaridevalikule. Uute tõugude loomisel alustatakse alati heterogeensest paaridevalikust. Uute tõugude loomisel alustatakse alati heterogeensest paaridevalikust. Hiljem minnakse üle homogeensema paaridevaliku suunas. 2. printsiip (lähtub isaslooma kasutamise ulatusest) a) individuaalne paaridevalik Toimub kõrgaretuskarjas, kust saadakse noori isasloomi aretusse b) rühmaline paaridevalik Kasutatakse kõige ulatuslikumalt. Isaslooma(de)le valitakse emasloomade rühm, kes ei ole temaga lähissuguluses. Levinud on see lambakasvatuses. c) Massiline paaridevalik Ei toimu erilist valikut. Levinud linnukasvatuses vabapidamisel. 9. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide addiivsel toimel