Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Vabapaaritust kasutatakse enamasti mullikate puhul, kuna neil on sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasutatakse kunstlikku seemendust. Aretuslikust seisukohast on õigem kasutada kunstlikku seemendust, sest siis saab kasutada väärtuslike pullide spermat, kelle aretusväärtus on järglaste andmete järgi kontrollitud. Seda ka majanduslikust aspektist lähtuvalt, sest kunstliku seemenduse korral vajatakse tunduvalt väiksemat arvu sugupulle kui loomulikul paaritamisel. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste
võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma. Loomulik paaritus jaguneb: reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest. aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii..
individuaalset paaridevalikut. Sügavkülmutatud sperma transportimisel väheneb ka nakkushaiguste leviku oht võrreldes elusloomade transpordiga. Kunstliku seemenduse kasutamisel suureneb põlvkonnaintervall, kuna pärast tuleb ära oodata isaslooma järglaste järgi hindamise tulemused. Põlvkonnaintervalli pikenemisega teatavasti valikuedu väheneb, kuid seda kompenseerib suurem selektsioonidiferents. Sel sajandil efektiivsemat meetodit aretustöö tõhustamiseks ei ole avastatud. Aretuslikust seisukohast lähtudes omab kunstlik seemendus tähtsust ka seetõttu, et sügavkülmutatud spermides on võimalik säilitada hävimisohus olevate tõugude isapoolseid geene. 86. Embrüosiirdamise aretuslik hinnang Embrüosiirdamise on biotehnoloogiline meetod, mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi. Embrüosiirdamise põhieesmärgiks on saavutada väärtuslike geenide intensiivsem levik populatsioonis, mis
Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. · vabapaaritus, kus isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Vabapaaritust kasutatakse enamasti mullikate puhul, kuna neil on sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasutatakse kunstlikku seemendust. Aretuslikust seisukohast on õigem kasutada kunstlikku seemendust, sest siis saab kasutada väärtuslike pullide spermat, kelle aretusväärtus on järglaste andmete järgi kontrollitud. Seda ka majanduslikust aspektist lähtuvalt, sest kunstliku seemenduse korral vajatakse tunduvalt väiksemat arvu sugupulle kui loomulikul paaritamisel. · EMBRÜOSIIRDAMINE Loomulikul teel saadakse ühelt lehmalt 1, vahel ka 2 järglast. Embrüosiirdamine kui biotehnoloogiline
annaabi.ee 
