herefordi,aberdiin-anguse ja limusiini tõugu. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuulvate koduloomade küllalt suur rühm,kellel on ühesugune põlvnemine,välimik,majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonatingimuste suhtes.Tal peab olema kindel levila ehk areaal.Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonides erinevat isolatsioonivormide kaudu.Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele.Harilkult selles etappid toimub ristimine. Lõpus saadetakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp –toimub tõu-ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.Etapp lõpeb tõu tunnustamisega ja talli nime andmisega.Alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp-tõu jõudlusomadused,konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal tasemel. IV etapp-tõu maandumine
välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata
Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemine Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tal peab olema kindel leviala. Tõude kujunemine 1. Etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Toimub plaanipärane ristamine ja ristandite hulgast valitakse sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Etapi lõpuks saadakse suur ja sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. 2. Etapp toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Etapp lõppeb tõu tunnustamisega ja tõuraamatut hakatakse pidama. 3. Etapp tõu jõudlusomadused,
PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4) TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane. I etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp toimub tõu ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Lõppeb tõu tunnustamisega ja nime andmisega, alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp kultuurtõu perioodil on kehaehitus väljakujunenud kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega
On hääbuvaid tõuge, milliste jõudlusomadused ei parane ja puudub ka aretuskomponent teiste sugulastõugude näol. Tõu areaal peab olema ulatuslik. Suurel areaaliga ja suurearvuliste tõugude puhul tekivad geneetiliselt erinevad alapopulatsioonid, mis võimaldab genofondi vahetust eri areaalide vahel. Ühtlasel alal levinud tõug on sarnase põlvnemisega. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane, kuid küllalt sarnane aretusliinide kujunemisele. I etapis toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. Harilikult toimub plaanipärane ristamine kohaliku ja parandaja tõu vahel. Ristandite hulgast valitakse aretuseesmärgile sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapis toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.
annaabi.ee 
