·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub ettevõtte strateegilistele plaanidele. Eelarve ehk finantsplaan on organisatsiooni plaan eelnevaks perioodiks rahas väljendatuna. Eelarve kirjeldab nii tegevustulemusi kui ka vajalike ressursside soetamist ja kasutamist juhtkonna poolt planeeritud toimingute läbiviimiseks. Eelarvestamise perioodid võivad olla: · lühiajalised eelarved lähemaks 12 kuuks, kuu täpsusega;
ÜLDSKEEMI VALIK ..............................................................................19 1.1. ELEKTRIVÕRGU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE .......................19 1.2. LÄHTEANDMETEST VÕRGU PROJEKTEERIMISEL ...................244 1.3 ELEKTRIVÕRGU NIMIPINGE VALIK ..........................................................28 1.4. JAOTUSVÕRKUDEST TULENEVAD PIIRANGUD........................34 1.5. VÕRGUOSA ARENGUVARIANTIDE VALIK .................................38 1.6 TÖÖKINDLUSE ARVESTAMINE ......................................................40 1.7. ELEKTRIVÕRGU ÜLDSKEEMI VALIK ................................................42 2. ELEKTRIVÕRGU ELEMENTIDE VALIK ........................................46 2.1 TRAFODE VALIK ................................................................................46 2.2. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIGETE VALIK
mis katab nii rahalised kui ka mitterahalised aspektid PLANEERIMISE EESMÄRK: Ettevõtte tegevusefektiivsuse suurendamine läbi: 1. sihtmärkide seadmise ja ettevõtte kõikide tegevuste koordineerimise; 2. riskide väljaselgitamise; 3. protsesside lihtsustamise; 4. ettevõtte paindlikkuse ja muutustega kohanemise võime suurendamise PLANEERIMINE HÕLMAB: prognoosimist erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui?) eelarvestamist FIRMASISESE PLANEERIMISE MEETODID traditsiooniline planeerimine e. eelmise perioodi tasemest lähtuv nullbaasist lähtuv Eelarvestamise ajalised perioodid lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu täpsusega) keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1
Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi kohta, indiviidide vahelisi (mehed, naised), indiviidi ja ökoloogia vahelisi, indiviidi ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika
maksimaalse väärtuse. - Majanduse ja selle väliskeskkonna seoseid käsitletakse senini veel lihtsustatult, eelkõige teineteisele piirangute seadmise aspektist lähtudes. Ühelt poolt, majanduse arengutase määrab sotsiaalse arengu, looduskeskkonna kaitse jne võimalused. Teisalt, keskkonnakaitse nõuded, sotsiaalsed vajadused jms kujundavad majandusprotsesside võimalike arenguvariantide raamistiku. Selline käsitlus võimaldab saavutada juhitava protsessi lokaalse optimumi mingil fikseeritud ajamomendil. Pikas perspektiivis võib kindat ajapiirangut arvestav arenguvariant osutuda mitteoptimaalseks või koguni jätkusuutmatuks. - Dünaamiliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus kujundada lühiajalised arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust.