VAIMNE VÕIMEKUS Intelligentsus Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus. Wechsler: intelligentsus on isiku koondatud või globaalne võime käituda sihipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning ümbritseva keskkonnaga efektiivselt hakkama saada. Intellekti uurimise ajalugu Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938)
2 suunda- pinge suund ja passiivsuse-aktiivsuse suund. Pasiivne suund- sektor, kus töötajad on madala otsustusulatusega ja nõudmised ka madalad. Töötaja on passiivses stsoonis- stressi ei ole, väljakutset ka mitte. Otsustusulatus on kõrge, piisavalt kompetentne- madala pinge tsoon, väljakutse on, pinget ei ole. Aktiivne tsoon- otsustusulatuse kasvamisel, nõudmiste tõusmisel, võivad tekitada aktiivsust, arengut, ise saan otsustada, kuidas täita, arengutsoon. Kõrge pinge- kui otsustust ja kontrolli ei ole, aga nõuded on kõrged. Nõutakse palju, aga ise ei saa tegutsemist kontrollida, suunata. Nõuetele alluv. Siin võib olla psüh pinge ja tervise oht. Selles tsoonis on veresoonkonna haigustesse haigestumine. Töö omaduste mudel 2: sotsiaalne toetus on oluline lisaressurss toimetulekuks. Kui peame pingutama, kui keegi, kes toetab, see aitab stressiga toime tulle. Selle tõttu on olukord vähem tervist kahjustas. Sotsiaalne toetus on
kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel st. Inimene, kes on sotsiaalses keskonnas omandatud protsessid internaliseerunud läbi kogemuse, siis hakkavad need toimima automaatselt Iga psühholoogiline funktsioon trkib kaks korda interpsüühilisel tasandil ning seejärel internaliseerituse astmel Algselt tekivad kogemused sotsiaalsel tasandil, seejärel muutuvad vaimseteks funktsioonideks!! LAT - lähima arengutsoon tuleks järgida sensitiivset perioodi ja õpetada inimest õigel hetkel -see on seotud ka huviga õppida, tahtega, eeldab õppija aktiivsust Oskab Vajab abi Ei saa Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine
mida õpetataksegi. Ebaökoloogiline on sellline, et kasutatakse mingeid teste, mille tulemusega õps ise ka ei oska peale hakata. Et hindamine peaks andma sisulist infot, mida saab õpetamisel kasutada!!...jätkub... 5. + 6. LOENG ...Jätkub... *Arengudünaamika arvestamine lisaks konkreetsele oskustkomlpektile, mis lapsel hetkel olemas on(millega hakkama saab), tuleks tuvastada ka need, mis kohekohe tulemas on (ehk lähim arengutsoon tuleks tuvastada). Lapse arendamise seisukohtas ei anna infot olulistsee, mis ta juba oskab, vaid oluline leida need oskused, mis lastel on hetkel kujunemas (Võgotski ütles selle mõtte pm). Mõnel on praegused oskused samad, aga potensiaal on ühel parem. Kui laps ise ülesandega toime éi tule, siis mis abi pakub ja kuidas laps selle vastu võtab: seda tuleb ka uurimise käigus uurida!! Kui suurel määral tsk lapse tegevuses osaleb: kas ütlen lihtsaid juhiseid,
annaabi.ee 
