Avaliku võimu poolne tegevus kogukondade suutlikkuse kasvatamiseks. Sotsiaalne planeerimine – kogukonna seisundi sh saadaoleva ressursi hindamine, lühi- ja pikaajaliste arengueesmärkide seadmine, tegevuskava koostamine ja elluviimine koos vahepealsete hindamiste ja korrektiivide sisseviimisega. Tegevuskava loomulik osa on viitamine olemasolevatele ressurssiallikatele ning vahendite juurdehankimise võimalustele. Arengukava - strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ja see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ja kergesti mõistetav. Kogukonnateenused - Kogukonnateenus on orienteeritud kohalikule arengule ja töökohtade loomisele. (määratletud kui mittemateriaalset väärtust, mis on suunatud
juhul võiks olla see konkreetne tegevuskava lühemaks perioodiks kui kaheksa aastat. Veel tuleks täpsustada, mida mõeldakse tegevuskavas külaturismi arendamise näol ning see võiks olla üks eesmärkidest, mitte tegevustest. Mõtteid võiks koguda veel teistest arengudokumentidest ning näiteks, mis oleks Kernu valla panus Põhja-Eesti turismiarengukava eesmärkide saavutamiseks või mis eesmärgid võiksid tuleneda Harjumaa arengustrateegiast kuni aastani 2015. 8
· uue tootmistehnoloogia juurutamine; · turu laienemine olemasolevale toodangule; · vananenud sisseseade, masinapargi ja ehitiste asendamine uutega; · teiste ettevõtetega ühinemine; · teiste ettevõtete ostmine; · toodete ökoloogiliste standartidega vastavusse viimine; · keskkonnasõbralike tehnoloogiate juurutamine; · muud investeeringud. Investeeringute vajadus sõltub paljuski ettevõtte pikaajalistest eesmärkidest ja arengustrateegiast, aga muidugi ka olemasolevate põhivarade füüsilise ja moraalse kulumise tasemest. Ettevõtte strateegia kujutab endast teatavasti püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostatud plaani ja selle elluviimise jälgimist. Kõigepealt tulebki välja selgitada, millised võimalikud investeerimisprojektid vastavad firma strateegiale ja alles seejärel uurida sobilike investeerimisprojektide finantsilist külge. Pikaajaliste investeeringute kavandamine koosneb viiest etapist:
5. keskkonnaprogramm (19932000): Sektorid, vaatluse all olid: tööstus, transport, energia, põllumaj ja turism. Esitatud kkprobleemid: kliimamuutused, hapestumine ja õhureostus, loodusvarade ammendumine ja lood mitmekesisuse vähenemine, puhta vee varude vähenemine, linnakk halvenemine, rannikualade reost, jäätmed, tööstusega seotud riskid. 6. keskkonnaprogramm (20012010): kkpol koos oma eesmärkidega peab olema osa üldisest arengustrateegiast; kliimamuutustega arvest (stabil kasvuhoonegaaside heide atmosfääriõhku tasemel, mis ei põhjusta lood taustast erinevaid kliimamuutusi, pikaajaline eesmärk vähend heitmeid 70%); loodus ja lood mitmekesisus unikaalsete ressursside kaitse (kaitsta ja taastada toimivad lood süsteemid ning vähend poole võrra bioloogilise mitmekesisuse kadu EL LRde piires
annaabi.ee 
