Paljud terved inimesed oskavad märgata ja hoolida teistsugusest inimesest enda kõrval. Sellele on palju kaasa aidanud see, kui erivajadustega lapsed käivad tavalasteaias juba väikesest peale harjuvad lapsed teistsuguste lastega ja hiljem ei vaata neid halvustavalt. Puudu on korrektselt toimiv süsteem, mis tagab lapse arengulise erivajaduse võimalikult varase märkamise (enne lapse 3 aastaseks saamist), mistõttu kannatab ka lapsevanema pedagoogiline toetamine lapsele arengusoodsa keskkonna loomisel. Lapsevanem vajaks üha sagedamini võimalust rääkida oma probleemist erapooletule inimesele, st. sellele, kes ei tööta lapse lasteaias või koolis. Lapsevanema nõustamine aitab emal-isal leida endas jõudu minna edasi. Arenguhäiretega lapse kasvatamine on probleemiderohke ja vanemal on õigus väsida. Paljud aktiivsed lapsevanemad on ühinenud kõiksugu liitudesse Eesti Kuulmispuuetega Laste
t. siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskust nint teistegi oskuste omandamisel sõltub seeega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast. (Kraav, 2000) Kuna koolieelses eas ja põhikooli esimesel astmel õppiva lpase jaoks on kõige olulisem tema psüühiliste protsesside arenemine, peaksid toimuma erinevad (õppe)tegevused lasteaias ja kooliski nii, et need moodustaksid lapse jaoks arengusoodsa keskkonna (kasutatavad töövõtted looksid võimalusi tajude, kujutluste ja mõtlemise arenemiseks avaramalt kui konkreetse oskuse õppimine vajab). (Kraav, 2000) 6 7 KOKKUVÕTE Pole olemas ühte ja parimat õppimise viisi – õppimise edukus sõltub õppijast, probleemist, situatsioonist, ajahetkest. Seda mõjutavad õppija rohkem või vähem teadvustatud eelteadmised, hoiakud ja uskumised
Selleks saab õpetaja enamasti viia vestluse mängu tasemele, mis on lapse jaoks kõige sobivam vorm. Laste lugema õpetamiseks peab õpetaja teadma, milliseid harjutusi ja kui palju harjutamist just tema rühma lapsed vajavad. Õpetajal tuleb välja selgitada kui kaugele on iga laps iseseisvalt või pereliikmetega koos jõudnud? Samuti ka teadmisi selle kohta, kas ja kuhu on keegi neist selles arengus takerdunud. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas saab kodus kujundada arengusoodsa keskkonna, ja jälgida, et kõikide laste areng kulgeks suhteliselt ühtlaselt. Suuline kõne on üheks lugema hakkamise eelduseks ning seepärast on lasteaias kõige olulisem õhutada last selgelt kõnelema ja ilmekalt esinema, teadustama, jutustama. Lapsel tuleb lasta mänguasjadega kõneleda, rääkida nende eest, laulda ja öelda salmikesi. Teda peab tagant julgustada rääkima oma joonistustest, fotodest, kogemustest jms. Keeleliselt arendavad last
Last ei tohi sööma sundida, pigem tuleks meelitada. Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks(Toitumine erinevates eluetappides, soovitused vanematele). 10 Kokkuvõte Käesolevas referaadi esimeses peatükis püüdsin selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on. Kõikidel lastel on õigus heaolule ning täiskasvanud peavad talle arengusoodsa keskkonna looma. Teises peatükis püüdsin anda ülevaate ja selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele ning täiskasvanute eeskuju ja tegevuse mõju selle kujunemises lapseeast alates. Kehaline aktiivsus on oluline optimaalseks tervislikuks seisundiks ning lisaks vähendab ka depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet ning on seotud parema õppeedukusega. Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on väga oluline
annaabi.ee 
