☼ Vene ja Euroopa kultuuride vastand – suured ideoloogilised kultuurid ☼ orgaanilise kultuuri idee – Rückert, tema eeskuju Danilevskil ☼ kultuuri-ajaloolised tüübid:10ks → 4 põhiaspekti → oma morfoloogia → bioloogilised liigid → iga kultuur on unikaalne ☼ iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. ☼ kultuurilis-ajaloolised tüübid arenevad nagu taimed ☼ arenguseadused (5) → organismi areng Oswald Spengler (1880-1936) ☼ ei tunnistanud Danilevski loomingut, kuid kasutas seda ☼ eraõpetlane ☼ “Õhtumaa allakäik”→ pakkus selgitust 1MS, miks see oli ennustamatu, sõjatrauma ☼ filosoofiline hoiak; on vaja leida ajaloos loogikat, et ennustada, kuidas ajalugu hakkab edasi kulgema ☼ eeldab kogutud teadust, et mõtestada seda, pole vaja uusi teadmisi ☼ pigem pessimist, välistab (исключать) progressi – allakäigu loogika
nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajatena; sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõista need, kellel pole sarnane maailmatunnetus; nad ei reageeri korralekutsumistele, kui neid ähvardatakse; nad ei ole oma vajadusi teavitades tagasihoidlikud. Kokkuvõtvalt on nenditud, et neil lastel on tugev tahe ja kõrge eneseteadlikkus. See tähendab, et loodusseadused - iseregulatiivsed arenguseadused - nende puhul ei kehti! Neil olevat valmiskujul kaasas see, mis ei ole sünnipärane antus - eneseteadlikkus ja tahe. Arenguseadused on nagu loodusseadused Areng toimub teatud kindlate arenguseaduste alusel. Muutused järgnevad üksteisele kindlas järjekorras ja mida väiksem on laps, seda kindlam on muutuste aeg ja järjekord. Lapse kasvades suurenevad ka indiviididevahelised erinevused. Inimese arenguteooriad nii
ilma dogmaatikata aga pime." Nende ülesandeks on täiendada teineteist. 3. Sotsiaalne käitumine ja seda reguleerivad normid. Sotsiaalne käitumine ehk ühiskondlik käitumine on mõtestatud käitumine. Sotsiaalne on niisugune käitumine, kus inimesed tegutsevad üksteise suhtes sotsiaalses ruumis. Selles sotsiaalses ruumis peab jälgima teiste käitumist ja ka iseenda käitumist siin tulevadki mängu - ühiskonnaelu korraldavad reeglid, käitumis- ja arenguseadused. Sotsiaalset käitumist reguleerivad normid võivad olla: - Käskivad (kohustavad) normid - nõuavad karistuse ähvardusel normikohast toimimist (näiteks sõjaväekohustus). - Keelavad normid - määratlevad selliseid toiminguid, mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus(näiteks jänese panemine bussis). - Lubavad normid määratlevad neid erijuhte, millal muidu keelatud toimimine on lubatud (soodustused tudengitele, tasuta sõit politseile).
KARL MARX Saksa filosoof Karl Marxi õpetuse järgi on ühiskond pidevas arenemises, kusjuures see areng toimub dialektiliselt madalamatelt vormidelt kõrgematele, kuid see ühiskonna arenemine ei toimu kaootiliselt ega stiihiliselt, vaid ühiskond areneb seaduspäraselt. · Esmatähtis on materiaalne. · Dialektiline materiaalne ajalookäsitlus - ühiskond on pidevas arengus, nagu ka kõik materiaalsed esemed. Dialektika seadused arenguseadused on võimalik sõnaselgelt välja öelda: · Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus vastandite olemasolu kutsub esile arengu. · Kvantitatiivsete nähtuste kvalitatiivseteks ja vastupidi ülemineku seadus vastuolude akumuleerimise tulemusena tekib kvalitatiivselt parem nähtus (suure plahvatuse tagajärjel). · Eituse eitamise seadus iga nähtus elab aja ära, aga vastuolud, mis muutusteni viivad, pesitsevad nähtuse enda sees.
annaabi.ee 
