ka alaealiste (ja muude sõltlaste) - suhteliselt suurem osatähtsus ühiskonnas peaks üldjuhul tähendama suhteliselt väiksemat säästumäära. Eestis on pensionäride osatähtsus ilmselt suurem kui Mehhikos, alaealiste ja muude sõltlaste oma aga väiksem. VÄLISINVESTEERINGUTE SUURUS JA TALUTAVUS RVF-i egiidi all lõpetati hiljuti mahukas uuring, mille raames analüüsiti 21 tööstusriigi ning 64 arenguriigi säästuandmeid aastail 1971-1993. Ilmnes, et rahvusliku säästumäära seos (arenguriiki) sisse voolava väliskapitali hulgaga pole kaugeltki ühene. Näiteks mitmetes Ladina-Ameerika riikides on väliskapitali sissevool keskmist rahvuslikku säästumäära vähendanud. Samas on aga kiirelt arenevate Aasia majanduste puhul täheldatud just vastupidist efekti: väliskapitali sissevooluga on kaasnenud rahvusliku säästumäära tõus ja investeeringute kasv. Oluline on see, milleks riiki tulevat väliskapitali kasutatakse - tarbimiseks või investeeringuteks.
21 22 Põllumajandus on kõige tähtsam majandussektor Hiinas. Kuigi Hiina on suur riik, vaid 10% maa-ala on põllumaa. Praegu umbes 100 miljonit hektarit kasutatakse põllukultuuride põllumajanduses. Kus elab üle ühe miljardi euroni, mis tähendab, et seal on praegu ainult umbes 0,1 hektari põllumaa inimese kohta, võrreldes 0,35 hektarit / inimene BC. ulenevalt Hiina staatust kui arenguriiki tõsist puudust viljelusmaad, põllumajanduspiirangute Hiina on alati olnud väga töömahukas. Päevade arv kasvuperioodil ulatub 365 kaguosa ainult 160 (sarnane Kamloops, BC) on Kirde otsa riigis. Alates Shanghai ala (240-260 kasvuperioodil päeva), et Lõuna- Hiinas, pikkus kasvuperioodil pakub võimalusi kahekordse saagivõime ja isegi kolmekordistub koristuskuupäevadest. Riis ja Talinisu on topelt kärbitud on 260 - 280
vahel. Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne tsükkel, mille tulemusena rikkad rikastuvad ning vaesed vaesestuvad veelgi. Rohkem kui pooltest arengumaadest on välisriikide otseinvesteeringud mööda läinud, neist investeeringutest kaks kolmandikku on läinud ainult kaheksasse arenguriiki. Kaubavahetusolud ja võimalused osaleda rahvusvahelistel turgudel on vähimarenenud maades viimase 25 aasta jooksul langenud ühtekokku 50%. Imporditariifid vähimarenenud maadest tööstusmaadesse on 30% kõrgemad ülemaailmsest keskmisest. Arengumaad kaotavad aastas üle 60 miljardi dollari põllumajandussubsiidiumide ning tööstusriikidesse tekstiilikaupade ekspordi barjääride tõttu. Hädavajalik on aruande kohaselt
Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne tsükkel, mille tulemusena rikkad rikastuvad ning vaesed vaesestuvad veelgi. 1 Rohkem kui pooltest arengumaadest on välisriikide otseinvesteeringud mööda läinud, neist investeeringutest kaks kolmandikku on läinud ainult kaheksasse arenguriiki. 38 2 Kaubavahetusolud ja võimalused osaleda rahvusvahelistel turgudel on vähimarenenud maades viimase 25 aasta jooksul langenud ühtekokku 50%. Imporditariifid vähimarenenud maadest tööstusmaadesse on 30% kõrgemad ülemaailmsest keskmisest. 3 Arengumaad kaotavad aastas üle 60 miljardi dollari põllumajandussubsiidiumide ning
annaabi.ee 
