Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunakaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid,arengupuuded ja kasvajad. Vigased geenid põhjustavad kurttummus, hemofiilia, skisofreenia. Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda
paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. Viljastumisel kombineeruvad emasja isasorganismide geenid ja kromosoomid.Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired,väärarendid,arengupuuded ning kasvajad. Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Kromosoomide ehituse või arvu muutus mõjutab korraga paljusid geene. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõva, tema rakkude ehituseja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Pärilike ainevahetushäiretekorral kasutatakse dieetravi
Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi. Isasorganid toodavad sperme, emasorganismis valmivad munarakud. Uue organismi kujunemiseks on vajalik sugurakkude ühinemine e viljastumine. Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid. Need võivad esineda nii geenides kui kromosoomides. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid, arengupuuded ja kasvajad. Enamik kandub vanematelt järglastele, kuid on ka uuetekkelisi haigusi. Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Selliseid haigusi võib põhjustada ka üks kindel geen v mitu muutunud geeni. Mitmete geenide muutusest põhjustatud haigusi on palju, ntks kreuma,suhkrutõbi jms. Sõltub keskkonnast, elukeskkonnast, söögist, oludest,tööst jne. Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri v arvu muutumine. Tekiavad suuremaid häireid organismis
isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. · Muutlikkus on kõige suurem. 5. PÄRILIKUD HAIGUSED JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED · Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenides ja kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. · Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid, arengupuuded ning kasvajad. · Kõige rohkem haigusi tekitavad vigased geenid. Kromosoomide ehituse või arvu muutus mõjutab korraga paljusid geene: · Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. · Mida hilisemas eas naine sünnitab, seda suurem on ka risk geeni või kromosoomi muutustest tingitud väärarenguga lapse sünniks. Pärililike haiguste uurimiseks on mitmeid võimalusi:
kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia. Kõrgema sotsiaalse staatusega indiviidid ja grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse (neil on olemas: rikkus, relvajõud, teatud päritolu, nahavärvus jne.) Madala staatusega inimesed ja rühmad on ühiskonnas aga tõrjutud seisundis. Sotsiaalset tõrjutust võivad põhjustada: töökaotus, vaesus, perekonnas toimuv kuid ka bioloogilised eristused või arengupuuded. Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sotsiaalsesse kihistumisesse toonud rohkem sisemist dünaamikat, s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust. Sotsiaalne mobiilsus - tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (n: maalt linna, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Mobiilsus on suurem Põhja-Ameerikas ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikides
annaabi.ee 
