järjepidav muutumine. Sotsiaalne protsess on isiksuse sotsialiseerimise või kasvvatamise protsess, mingi protsessi areng jne. Sotsialiseerumine koosneb lapse, nooruki, täiskasvanu vastastikustest tegevustest ümbritsevas keskkonnas. Sotsiaalse protsessina mõistetakse mingi sotsiaalse objekti või sotsiaalse süsteemi oleku ning süsteemi elementide ja allsüsteemide jörjepidevat muutumist. Sellisel juhul on tegemist kas funtksionaalsete protsessidega või arenguprotsessidega. Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevalt korduvatest seeriatest koosneb ka inimese argitegevus (ärkamine, hommikused toimingud enne tööleminekut, sõit töökohta, tööalane tegevus, kojuminek jne). Arengurotsessid (arengud) viivad sotsiaalse objektii kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. Inimese sotsialiseerumine on eri kristeeriumidest lähtuv arenguprotsess. Selline protsess on näiteks õppimine või enesetäiendamine.
jõudmist kommunismi. Marx pidi oma viimastel eluaastatel läbi elama ränki psühholoogilisi katsumusi ning taluma materiaalset kitsikust. Kahjuks või õnneks ei näe me läbi tema põrmu, mistõttu jääb ka Marxi usu vankumatus kommunismi võitu igaveseks saladuseks. On selge, et ta andis töölisliikumise arengusse määramatu panuse, sidudes läbini materialistliku maailmakäsitluse ühiskonna kõrgemate arenguprotsessidega. Kuid võib piltlikult väita, et 20. sajandi kommunistlik maailmarevolutsioon, mis tipnes Stalinliku terroriga, poos tema lennuka idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse. Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine, Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele
Majanduspraktikas toimuvad kõik eespool loetletud majanduspoliitilised faasid tavaliselt üheaegselt ja põimuvad tihti omavahel. Sageli jaotatakse majanduspoliitika elutsükkel järgmisteks etappideks. Probleemi äratundmine. Sellel etapil on rõhuasetus andmete kogumisel ja tõlgendamisel. Tuleb kindlaks määrata tegeliku ja soovitava olukorra lahknevuse määr. Teisiti öeldes: on vaja teada, kas toimuvad arenguprotsessid langevad kokku soovitud arenguprotsessidega ja mille poolest need protsessid teineteisest erinevad. Probleemi äratundmine on kui patsiendile diagnoosi panemine ja see on ühtlasi ka igasuguse ravi esimene etapp. Diagnoos annab vastuse küsimusele, kas soovitud olukord erineb tegelikkusest või mitte ehk kas patsient on terve või haige. Poliitika sõnastamine. Mis on poliitika üldised, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid? Millised on prioriteedid? Kuidas määrata tingimustele vastavust? Kuidas eraldada raha
üheaegselt ja põimuvad tihti omavahel. Sageli jaotatakse majanduspoliitika elutsükkel järgmisteks etappideks. 115 Probleemi äratundmine. Sellel etapil on rõhuasetus andmete kogumisel ja tõlgendamisel. Tuleb kindlaks määrata tegeliku ja soovitava olukorra lahknevuse määr. Teisiti öeldes: on vaja teada, kas toimuvad arenguprotsessid langevad kokku soovitud arenguprotsessidega ja mille poolest need protsessid teineteisest erinevad. Probleemi äratundmine on kui patsiendile diagnoosi panemine ja see on ühtlasi ka igasuguse ravi esimene etapp. Diagnoos annab vastuse küsimusele, kas soovitud olukord erineb tegelikkusest või mitte ehk kas patsient on terve või haige. Poliitika sõnastamine. Mis on poliitika üldised, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid? Millised on prioriteedid
annaabi.ee 
