Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad suuremaks. Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes või käitumises. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Päevakava laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine, milles arvestatakse laste vanust. Lasteaia arengukava on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest. osa paikkonna arengukavast. Põhitegevus õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt arengukavast, sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid.
Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt põhieesmärkidest (arengukavast), sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid ja ülesanded, 1 mis aitavad kvaliteeti parandada. Aastaplaanis tuleks näha kõiki lasteaia tegevuste aspekte. Lasteaia arengukava on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest ja suundadest, kus arvestatakse lasteasutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine.
Alt-üles e. progressiivne planeerimine Üldised nõuded eelarvetele eelarved peavad olema struktureeritud, selged ja põhjalikud eelarvenäitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud eelarvenäitajad peavad mahtuma piiridesse, mis tulenevad saavutatud tulemustest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest, tööjõu ja füüsiliste ressursside piirangutest, arenguperspektiividest jne. eelarve koostamine, analüüs ja kinnitamine peaks olema emotsioonivaba, muudatustele avatud, allüksuste vahel koordineeritud infol põhinev ühtne protsess eelarved peavad olema (allüksuste)juhtide hinnangul täidetavad Eelarvestamise etapid 1. Müügimahtude prognoosimine ja tootmisvajaduse hindamine 2. Vajalikke ressursside kalkuleerimine ja olemasolevate ressursside hindamine 3
suhtes, hinnangud tema tööle, varasema koolituse ja selle tulemuste rakendamise jne. Alluv: mõeldes eelnevalt kriitiliselt läbi olulised arendamist vajavad valdkonnad iseenda tegevuses ning võimalused oma oskusi rakendada. JUHI - ALLUVA INDIVIDUAALNE ARENGUVESTLUS: iga juht vestleb kokkulepitud ajal oma vahetu alluvaga tema töötulemustest ametikohal, lähtudes osakonna / talituse arenguperspektiividest, teenistuja senistest ametijuhendist ning atesteerimisnõuetest, varasemast koolitusest, teenistuja teadmiste,- oskuste,- võimete tasemest. INDIVIDUAALSE KOOLITUSVAJADUSE LEHE TÄITMINE Arenguvestluse tulemusel kokkulepitud koolitusvajadus vormistatakse lehel, täites koostöös kõik vajalikud lahtrid (küsitud) konkreetse ajavahemiku osas. Märkuste lahtrisse lisatakse täiendusi õppimise aja, koha, oskuste jms. osas, allkirjastatakse,