nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad · matching'u paradigma (kokkusobitamine): Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Oluline on testimine · humanistlik ehk arenguparadigma: Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide ülesanded. Kasutatakse teraapiaid. · konstruktivistlik paradigma: 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum.
inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching'u paradigma eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku
hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus. (J. Holland) humanistlik ehk arenguparadigma – seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina-kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide plesanded. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus. (D.Super) konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus
Matching’u paradigma nimetus tuleneb selle lähenemise eesmärgist - leida ideaalne sobivus (match) inimese ja töö vahel. Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad: 1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala. 2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuse omaduste kogum, mis tagavad parima soorituse. 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus. Humanistlik ehk arenguparadigma- ehk arengu(developmental)paradigma .See paradigma sisaldab endas paljusid erinevaid lähenemisi, mis peamiselt seostuvad kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud teoreetilise ning metoodiliste aspektidega. Humanistlik paradigma kerkis esile peale teist maailmasõda, 50-ndatel aastatel. Samal ajal ei kadunud matching’u paradigma kuhugi ning nad eksisteerisid kõrvuti. (Näiteks niiHolland kui Super tegutsesid aktiivselt kuni 90-ndate aastateni, arendades oma
-Jaotus arenenud maailmaks ja arenguriikideks? Kust pärit, kellele vajalik? Arengutelg - valdav viis kategoriseerida ja hoiakuid kujundada -Tõdemus: inimühiskond oma ajaloo jooksul pidevalt muutunud (kohanenud sise- ja väliskeskkonnale) -Kas on olemas ühtne muutuste suund, kuidas seda defineerida, kuidas hinnata? -Teaduslikus kontekstis defineerida püütud alates 19 saj keskpaigast, tõukeks darwinism, evolutsionism, arenguparadigma -Järgnev: lühipilk arengusuuna otsingutele alates 19 saj lõpust + tänased arenguhindajad, lähenemised, andmebaasid Auguste Comte (1798-1857)areng = inimese (inimkonna) tarkus mõista looduses toimuvat. Liikumissuund - hirmult ja müütidelt arusaamisele ja loodusjõudude ärakasutamisele Herbert Spencer1820-1903: liikumine jõuühiskonnast huviühiskonna suunas. Tsentraliseeritud allutamiselt vabatahtliku koostöö ja iseenese vaoshoidmiseni
annaabi.ee 
