Ka natside liidrid taotlesid poliitilisi muudatusi, kuid võrreldes NSV Liiduga osutusid toimunud muudatused tunduvalt tagasihoidlikumateks. Vana süsteemi täieliku väljajuurimise asemel piirdus Hitler ainult mõningate käremeelsete muudatustega. Näiteks andis ta Õigusaktiga (Enabling Bill) täitevvõimule erakorralised volitused ning ühendas põhiseadusevastaselt presidendi ja kantsleri ametikoha. Mussolini aegne Itaalia järgis pigem Saksamaa kui NSV Liidu arengumudelit. Muudatusi oli siiski vähe. Monarhia jäi püsima ja sai lõpuks Duce-vastase opositsiooni keskpunktiks. Mujal Euroopasolid diktaatorid vähem ambitsioonikad. Kuigi sageli kaasnesid autoritaarsete reziimidega ka konstitutsioonilised muudatused, olid tunnusjoonteks pigem stabiliseerimine ja korra jaluleseadmine kui millegi ümberkujundamine. 11. Miks ei kujunenud II maailmasõjast sellist positsioonisõda, nagu oli Esimene maailmasõda? Tehnika, sõjavarustus olid arenenud
pärast. HIINA JA USA 1960ndatel aastatel oli Hiina-NSVL suhted halvenenud. SEST Hiina oli suuteline ajama iseseisvat poliitikat.1966 katkes Hiina kommunistliku partei ja NLKP vaheline side. 1970ndatel hakkasid Hiina ja USA suhted paranema. 1972 külastas Nixon Pekingit. Hiina ja USA teatasid, et nad ei taha oma võimu maksma panna Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ja nad ei lase seda ühelgi teisel riigil teha. Hiina pakkus oma arengumudelit 3 maailmale, mis tõi kaasa konflikte. LAOD JA KAMBODzA Kommunistide võim Laoses 1975 kus kukutati monarhia. Kommunismi toetas NSVL. Kommunistid Kambodzas. 1970 Pothi juhtimisel kehtestati punaste khmeeride diktatuur Käik:*suri meeletult inimesi * Poth keelas äritegevuse, sulges panku ja küüditas linnaelanike, lapsed eraldati vanematest, raamatut põletati, hävitati Kambodza kultuuriväärtusi *1979 tungisid Vietnami väed
graafilises keskkonnas asuvate kujutamissüsteemide hõlbustamine, samuti nende, mis ületavad traditsioonilise muusika, draama ja visuaalsete kunstide piire. Selline laiema arengu kontseptsioon kajastab kunstilise arengu kultuurilisi tegurid rohkem kui mõned varasemad väljapakutud mudelid. Kultuuriliste mõjude küsimus varasemates teooriates on hiljutistes uuringutes , mis vaatlevad kaua püsinud u-kujulist arengumudelit on tehtud ilmekas ülevaade (Davis, 1991, 1997a, 1997b; Gardner, 1980; Gardner & Winner, 1982). U-kujulise mudeli pooldajad väidavad, et kui väikelapsed väljendavad oma piltides väga kõrget loomingulisuse taset, siis vanemad lapsed ja noorukid kannatavad kunstiliste võimete olulise vähenemise tõttu, mis saadakse tagasi täiskasvanueas, kuid seda vaid kunstiliselt andekate indiviidide puhul. U-kujulist arenguskeemi kinnitavad empiirilised andmed koguti Põhja-Ameerikas
Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitkasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Siin võib vastandlike näidetena tuua liberaalse USA ning sotsiaaldemokraatliku Skandinaavia. Ameerika Ühendriikides elab alla vaesuspiiri pidevalt 15 18 protsenti rahvastikust, sh 27 protsenti vanuritest ja 20 protsenti lastest, Skandinaavias on need näitajad ainult 23 protsendi ringis. Kuivõrd Eesti on jälginud liberaalset arengumudelit, siis on meilgi vaesus kui sotsiaalse tõrjutuse üks näitaja murettekitavalt kõrge. Tänapäeval ei ole vaesus ehk elatusvahendite puudumine ainuke sotsiaalse tõrjutuse näitaja. Üha enam rõhutatakse ka sotsiaalsete sidemete ja sotsiaalse kaasatuse tähtsust. Puudega inimene võib küll omada rahalisi vahendeid toimetulekuks, aga kui ta oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel, siis on ta sotsiaalselt tõrjutud.
Kodakondsus On püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule õigusi ja paneb talle ka kohustused riigi vastu. Kodanikkond on riigivõimu subjekt (tema teostab riigivõimu) ja riigivõimu objekt (riigivõim reguleerib ja korraldab kodanike elu). Rahvusriik Nüüdisaegne rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvaste enesemääramise õigusest. Rahvusriigist kõneldes peetakse silmas poliitilist rahvust, seotud territooriumiga. Euroopas eristatakse kolme rahvuslikku arengumudelit: 1. Lääne versioon määratleb rahvust territoriaalse sideme alusel 2. Ida versioon määratleb rahvust keele ja kultuuri alusel 3. Lõuna versioon määratleb rahvust usu alusel Avaliku võimu organisatsioon On suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma riigiorganite süsteemi abil seaduandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn
annaabi.ee 
