Platsenta tähtsus: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta siirduvad loote verest ema verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid · Ravimid · Osa mürke · Haigusttekitajaid Lootelt emale: · Süsihappegaas · Kusiaine · Jääkained · Vesi · Hormoonid Lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse (looterakud on väga veerikkad) ja temperatuurimuudatuste eest. Idulane- Varaseimas arengujärgus olev inimorganism, kellel pole inimesega välist sarnasust. Loode- Inimorganism...
Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Ema annab lootele vajalikke aineid ja võtab lootelt vastu jääkaineid Ema annab lootele hapniku, toitained, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigusetekitajaid. Loode annab emale süsihappegaasi, kusiaine ja teised jääkained, vee, hormoonid. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid. Terminid Imik- kuni üheaastane inimlaps Loode- alates kolmandast arengukuust emakas arenev inimorganism. Vastsündinu- sünnile järgnev elujärk (esimesed 10 päeva) Nooruk- inimene kes areneb täiskasvanuks (u.21-22.a). selles eas kasv aeglustub ja organism kujuneb nii vaimselt kui ka füüsiliselt välja. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused (nt teadvus, südame töö, hingamine) kuid rakud ja koed on eluvõime säilitanud. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine, rakud hävivad.
1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng 3) Postembrüogenees- lootejärgne areng Loote areng - Kobarlootest areneb idulane( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-, lihaste-, seedeelundkonna- ja jäsemete alged. Süda hakkab lööma umbes 25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad - 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele - 8. arengukuul nahk sileneb, karvad kaovad, on välja arenenud närvirakud Loote kestad - Ajutised organid mis kaitsevad loodet
Probleemne on viibimine tugevas elektromagnetväljas. Eriti ohtlikud on kõrgepingeliinide ristumiskohad. b. Vibratsioon c. Löögid, põrutused d. Riiete surve Kokkuvõte Teratogeenid mõjuvad teatud kindlatel perioodidel Esimesed kaks nädalat väärarenguid ei teki, kuna embrüo hukkub Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed, s.t. välis- ja siseelundite väärarengud. Kolmandast arengukuust kuni sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded. Nt. lihastoonuse muutus, krambid, seedekulgla häired, käitumishäired: hüperaktiivsed lapsed Diferentseerumine e. eristumine Ühe organismi keharakud on ühesuguse pärilikkusega. Ühe organismi keharakud on ehituselt ja talitluselt erinevad, inimeses on ligikaudu 200 erinevat rakutüüpi. Erirakkudes avalduvad erinevad geenid. Eristunud rakus avaldub 5-10% geenidest.
äärmuslikud infrapunakiirgusväärtused [külmumine, ülekuumenemine] b) vibratsioon c) mehhaanilised traumad (kukkumised, põrutused, löögid) Väärarengutest NL-s ei räägitud, neid ,,polnud" * Esimesel kahel nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, tagajärjeks mikroabort kui midagi viltu läheb. * Kuni kolmanda arengukuuni on tagajärjeks struktuursed kõrvalekalded (näo [jänesemokk- suulaelõhe; hundikurk], jäsemete, siseelundite väärarengud). * Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised puuded (loomulik sünnitus -> hapnikupuudus -> ajukahjustus, tagajärjeks erinev lihastoonus [kehahoiu muutus, osa lihased lõdvad, teised pinges], käitumishäired [vägivaldne, tähelepanematus, lugematus]) Teratogeensete tegurite jaotus, väärarengute tekke põhjused: ~25% otsed geneetilised põhjused ~10% otsene keskkondlik mõju (talidomiidi katastroof- 1960ndatel, hommikuste iivelduste
Kõigest kolmest areneb osa sisenõõrenõõrmed!!! Teratogenees, (soerdareng) Looteliste väärarengute teke on ja seda põhjustavad teratogeneesed faktorid. · 1..2 arengunädalal tundlikus teratogeneeside suhtes puudub ja embrüo puudub. See on mikro abort. Hukub umbes 50 embrüod. · 3.arengunädalast kuni 2 kuuni, siis tekivad struktuursed kõrvale kalded, muutused jäsemete ehituste arvus, muutused näokujus. · 3. arengukuust kuni sünnini, siis tekivad talituslikud häired. Teratogeeenid jagunevad 3-ks: 1. bioloogilised · erinevad haigustekitajad, mis läbivad platsenta: viirused (punetised), bakterid, algloomad(toksoplasma). · Vaegused ehk ouudused raseda toidused: kaltsiumi vaegus, raua vaegus(mõõdukas ameenia on ka täiesti normaalne kui 150-lt kukub 100 peale(norm), joodi puudus, aminohapete
Teratogenees e soerdareng. Esimesed kaks nädalat ei ole tundlik teratogeenide suhtes, asi lõpeb iseeneslike mikroabortidega, mikroaborte tekib üllatuslikult suure sagedusega (toimib väga tugev looduslik valik). Sügootidest jõuab sünnituseni 20-25%. Teise arengunädala lõpp kuni teine arengukuu peamiselt struktuurse kõrvalekalded a.) väliselt märgatavad- muutused jäsemete ehituses, näomuutused ja siseelundite häired. Alates teisest arengukuust sünd- funktsionaalsed kõrvalekalded ja arenguhäired nt hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, agressiivsus, lihastoonuse muutused (põhjuseks sünnitusel tekkinud hapnikupuudus). Teratogeenid kõik teratogeenid on lävimõjuga tegurid, nende kahjulik mõju algab teatud hulgast. Jagatakse bioloogilised teratogeenid: haigustekitajad (viirused punetised, tsütomegaloviirus, herpese teatud vormid, tuulerõuged; bakterid- süüfilise tekitaja; algloomad-
annaabi.ee 
