See on ka hea naha ja hingamissüsteemi ärritaja ja uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldis. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 2.12.14) 1.4.7 Ftalaadid Kasutatakse naha niisutajana ning ka plastiku pehmendajana. Mõjutavad hormoonide käitumist, see omakorda mõjub viljakusele halvasti. See aine on eriti ohtlik rasedatele naistele ja sündimata lastele. Tuntud ka kui tõsiste arengudefektide tekitajad (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 2.12.14) 2. LOODUSKOSMEETIKA Looduslikud koostisosad on toimivamad kui naftast toodetud ained ja tavalistes nahahooldustoodetes leitavad tehistäiteained. Looduslikud koostisosad teevad harmooniliselt koostööd teie naha ja kehaga selleks, et suurendada teie keha tervenemise ja kosumise loomulikke võimeid. Mahepõllumajandus väldib ebavajalike kemikaalide ja taimekaitsevahendite kasutamist
See on ka hea naha ja hingamissüsteemi ärritaja ja uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldis. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 2.12.14) 1.4.7 Ftalaadid Kasutatakse naha niisutajana ning ka plastiku pehmendajana. Mõjutavad hormoonide käitumist, see omakorda mõjub viljakusele halvasti. See aine on eriti ohtlik rasedatele naistele ja sündimata lastele. Tuntud ka kui tõsiste arengudefektide tekitajad (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 2.12.14) 2. LOODUSKOSMEETIKA Looduslikud koostisosad on toimivamad kui naftast toodetud ained ja tavalistes nahahooldustoodetes leitavad tehistäiteained. Looduslikud koostisosad teevad harmooniliselt koostööd teie naha ja kehaga selleks, et suurendada teie keha tervenemise ja kosumise loomulikke võimeid. Mahepõllumajandus väldib ebavajalike kemikaalide ja taimekaitsevahendite kasutamist
Parabeene on leitud: beebide nahahooldustoodetes, puhastajates, deodorantides, niisutajates, näokreemides, meigitoodetes (k.a lauvärvides), küünelakkides, sampoonides ja teistes juuksetoodetes, päevituskreemides jne. PHTHALATES- Ftalaadid Kasutatakse naha niisutajana, aga ka plastiku pehmendajana. Mõjutavad hormoonide käitumist, mõjuvad halvasti viljakusele. Ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Tuntud kui tõsiste arengudefektide tekitajad katseloomadel. 7 Rootsi keemialaboritelt telliti aastaid tagasi uuring, mis pidi kontrollima 34 turul valitseva toote ftalaadisisaldust. Test näitas, et 80% uuritud toodetest sisaldasid ftalaate (sh rohkem kui pooled sisaldasid mitut erinevat ftalaati korraga), kuigi seda polnud kirjas toote etiketil. Siinkohal tasub nimetada selliseid brände nagu Christian Dior,
Kahjulike ainete loetelu: Sünteetilsed lõhnaained sisaldavad tihti ftalaate, sünteetilisi kemikaale, mida kasutatakse lõhna stabilisaatorina ja plastiku painduvuse suurendamiseks. Sünteetilised lõhnaained võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, põhjustada depressiooni, hüperaktiivsust ja ärrituvust. Mõjutavad hormoonide käitumist, mõjuvad halvasti viljakusele. Ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Tuntud kui tõsiste arengudefektide tekitajad katseloomadel. Rootsi keemialaboritelt telliti aastaid tagasi uuring, mis pidi kontrollima 34 turul valitseva toote ftalaadisisaldust. Test näitas, et 80% uuritud toodetest sisaldasid ftalaate (sh rohkem kui pooled sisaldasid mitut erinevat ftalaati korraga), kuigi seda polnud kirjas toote etiketil. Siinkohal tasub nimetada selliseid brände nagu Christian Dior, L’Oreal, Procter&Gamble ja Wella.
DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA (Triethanolamine) - põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki. 1,4-dioxane - vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel. Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte. Katsed näitavad, et ftalaadid tekitavad allergilisi haigusi (üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga.) Uuringud näitavad, et ftalaadid on ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni. Nad võivad põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Leitud juukselakkides, parfüümides, küünelakkides.
tootmisel. Painduvas plastis on neid näiteks umbes 30%. Neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes.[21] Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained, nad võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi, näiteks astmat. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate) ja BBP (butyl benzyl phthalate) on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. DBP puhul on arvamusi, et ta võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. [20] Need kolm ftalaati on keelatud kõikides laste mänguasjades ja – hooldusvahendites.[21] Tähelepanelik tuleks olla sellise termini suhtes nagu „fragrance“: need tooted võivad sisaldada ftalaate. [21] 2015. aastast keelustatakse ftalaadid Euroopa Liidus enamikes toodetes. [21] 2.2.5 Sulfaadid
Tõestatud on kartsinogeenne (nt fumosiinid), kartsinogeenne ja teratogeenne (nt ohratoksiin) või kartsinogeenne, mutageenne ja teratogeenne (nt aflatoksiinid) toime. Vähemalt 40 liiki mükotoksiine on loomkatsetes olnud surmavad embrüole või väärarenguid põhjustavad lootele. Fumosiinid takistavad folaatide mehhanismi, mis on olulised loote neuraaltoru arengus ning piirkondades, mis sõltuvad maisist (Texas, Gutemala, Hiina, Lõuna-Aafrika) on epidemioloogid leidnud kõrget neuraaltoru arengudefektide esinemist (Bryden, 2007). Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa 13 kantserogeen. Küllalt oluline, ehkki B1 omast väiksem, on kantserogeenne toime ka piimaga erituva aflatoksiin B1 metaboliidi M1 puhul. Aflatoksikooli toksiline toime, nagu ka aflatoksikooli eritumine piima, tuvastati alles hiljuti, on leitud, et vähemalt vikerforellil on aflatoksikooli maksakasvajaid tekitav mõju võrreldav AFB1 toksilisusega (Fink-Gremmels, 2008) 5
annaabi.ee 
