sama tähtis, kui vastuvõtjamaadele. Muidugi võib mõnikord olla abi pakkumine seotud ka rikkamate maade moraalse vastutusega vaesemate ees, mis on paljuski seotud ka Euroopa riikide vägivaldse koloniaalminevikuga. Las minevik ja moraalsed kaalutlused jäävad, kuid peamiseks faktoriks, miks vaesemaid riike aidata, on ikka meie endi huvi. Igasugune abi on teretulnud, kuid me aitame teisi ikka peamiselt enda tulu silmas pidades. Tänu arenguabile on võimalik paremini säilitada meil standardiks saanud elukvaliteeti. Üleilmastuvas maailmas kanduvad partamatult arengumaade probleemid meile üle. Aeg on raske, tehakse kärpeid, kuid tähelepanu arenguabile jääb. Eriti hea näide on Suurbritannia, kes vaatamata kokkuhoiupoliitikale ei vähenda välisabi. Viimane ulatub endiselt ÜRO soovitud 0,7 protsendini SKTst. Vaesemate regioonide aitamisega aitame iseennast. Meid ei ohusta ülisuured
teha ning harilikult täheldavad vanemad professionaalide abivalmidust ja soovi neile nõuga abiks olla. Mis on varane arendusravi? Termin ,,arendusravi" hõlmab fusioteraapiat, tooteraapiat, koneteraapiat ja puuetega lastele moeldud opiabi. Arendusravina kasitletakse ka koolieelikute manguriihmi ja muid koolieelseid huvitegevusi. Arendusravi asendab selliseid termineid nagu ,,teraapia" ja ,,ravi"; selle kasutamisega soovitakse näidata keskendumist eelkoige arenguabile. Arenguravi andmist alustatakse veidi aega pärast sündimist ning see kestab kuni koolieani (Austraalias 5. eluaastani). Arendusravi mõju lapsele Arendusravi tulemuslikkust Downi sündroomiga lapse arengu seisukohast on püütud hinnata mitmete erinevate uuringute abil. Üldreeglina on uuringute tulemused näidanud, et varast arendusravi saanud Downi sündroomiga lapsed tulevad paremini toime kui ravita jäänud lapsed.
Aastaid abi nautinud Eesti on jõudnud tasemele, kus hakkab ise abi osutama. See on meie moraalne kohus. Eesti annab abi nii rahaliselt kui ka oskusteabena Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. Gruusias jagavad Eesti kodanikud väljaõpet nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolsete suhete raames. Gruusia, Moldova ja Ukraina teenivad selgelt ka Eesti rahvuslikke huve, sest on ju meie eluline eesmärk loota demokraatia kasvule nendes riikides. Lisaks arenguabile peaks meie poliitikute välispoliitiline tähelepanu olema suunatud praegu Ukrainas toimuvale. Keerulisem on kindlasti projektidega Aafrikas. Nii on Eesti andnud Sudaanile eelmisel aastal 0, 8 miljoni krooni väärtuses abi. Paraku on Aafrika kogemus selline, et väga raske on kindlaks teha, et arenguabi mingis riigis jõuab õigesse kohta ja et see riik saab jalad alla. Teiseks probleemiks on kindlasti asjaolu, et Eestil puuduvad otsesed ajaloolised sidemed
arvestades olulise tähendusega. Aastaid abi nautinud Eesti on jõudnud tasemele, kus hakkab ise abi osutama. See on meie moraalne kohus. Eesti annab abi nii rahaliselt kui ka oskusteabena Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. Gruusias jagavad Eesti kodanikud väljaõpet nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolsete suhete raames. Gruusia, Moldova ja Ukraina teenivad selgelt ka Eesti rahvuslikke huve, sest on ju meie eluline eesmärk loota demokraatia kasvule nendes riikides. Lisaks arenguabile peaks meie poliitikute välispoliitiline tähelepanu olema suunatud praegu Ukrainas toimuvale. Keerulisem on kindlasti projektidega Aafrikas. Nii on Eesti andnud Sudaanile eelmisel aastal 0, 8 miljoni krooni väärtuses abi. Paraku on Aafrika kogemus selline, et väga raske on kindlaks teha, et arenguabi mingis riigis jõuab õigesse kohta ja et see riik saab jalad alla. Teiseks probleemiks on kindlasti asjaolu, et Eestil puuduvad otsesed ajaloolised sidemed Aafrikaga, kui üksikud
annaabi.ee 
