FAO põhiülesanneteks on näiteks prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. FAO tegeleb ka mitmete maaelu arengu ja sotsiaal-majanduslike pilootprojektidega. Riikide arengutase: SKP(SKT)- sise majanduse kogu toodang- aasta jooksul riigis toodetud tööstustoodang, ostetud teenused jne. SKP- see on majandusliku võimsuse näitaja ühe inimese kohta. Kõige arenenumatest riikides on SKP 40000-60000 usa dollarit inimese kohta ( Sveits, Luksenburg) Keskmised näitajad 10000-20000 ja puuvaesed aafrikas alla 100 usa dollari.Inimarenguindeks- SKP ühe inimese kohta, haridustase, keskmine eluiga. Veel elatustaseme näitajaid: tööhõive %, energia tarbimine, autode hulk, arstide hulk, hoiuste summad. Arenenud riigid-,,Rikas põhi"- kõrgelt arenenud riigid: esimene maailm:euroopa arenenud riigid, Usa, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-meremaa. S.h
kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Armee Kuna Ida- Saksamaa oli lääneriikidel lähedal, siis külma sõja ajal oli selle neljaosaline sõjavägi, Der Nationale Volksarmee, üks kõige arenenumatest sõjavägedest Varssavi pakti piires. Selle osad olid: 1. Maavägi (Landstreitkräfte) 2. Merevägi (Volksmarine People's Navy) 3. Õhuvägiõhukaitse (Luftstreitkräfte/Luftverteidigung) 4. SDV piirikaitse (Grenztruppen der DDR) Iga mees teenis kaheksateist kuud kohustuslikus sõjaväeteenistuses. Meditsiiniliselt sobimatutele ja sõjaväeteenistusest keeldujatele oli olemas Baueinheiteni ehitusüksused, mis loodi 1964. aastal
Investeeringupõhine. Majanduskasvu allikaks saab üha enam globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse. Rahvusvahelisse tootmisse aitavad majandusel integreeruda välisinvesteeringud, ühisettevõtted ning allhanked. Konkurentsivõime allikaks on tootmise ja teenuste osutamise efektiivsus. Toodang muutub keerukamaks, kuid tehnoloogia ja disain tulevad endiselt teistest, arenenumatest riikidest. Järk-järgult arendatakse suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja püütakse täiustada sissetoodud tehnoloogiaid. Innovatsioonipõhine. Konkurentsivõime tagamisel muutuvad üha enam määravaks teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted investeerivad pidevasse väljaõppesse ja oma tööjõu täiendkoolitusse. 15
kõikumistest. Investeeringupõhine. Majanduskasvu allikaks saab üha enam globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse. Rahvusvahelisse tootmisse aitavad majandusel integreeruda välisinvesteeringud, ühisettevõtted ning allhanked. Konkurentsivõime allikaks on tootmise ja teenuste osutamise efektiivsus. Toodang muutub keerukamaks, kuid tehnoloogia ja disain tulevad endiselt teistest, arenenumatest riikidest. Järk- järgult arendatakse suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja püütakse täiustada sissetoodud tehnoloogiaid. Innovatsioonipõhine. Konkurentsivõime tagamisel muutuvad üha enam määravaks teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted investeerivad pidevasse väljaõppesse ja oma tööjõu täiendkoolitusse. Olulisel määral
Investeeringupõhine. Majanduskasvu allikaks saab üha enam globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse. Rahvusvahelisse tootmisse aitavad majandusel integ- reeruda välisinvesteeringud, ühisettevõtted ning allhanked. Konkurentsivõime allikaks on tootmise ja teenuste osutamise efektiivsus. Toodang muutub keerukamaks, kuid tehno- loogia ja disain tulevad endiselt teistest, arenenumatest riikidest. Järk-järgult arendatakse suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja püütakse täiustada sissetoodud tehnoloogiaid. Innovatsioonipõhine. Konkurentsivõime tagamisel muutuvad üha enam määravaks teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted investeerivad pidevasse väljaõppesse ja oma tööjõu täiendkoolitusse.