Igal aastal sureb 10,9 miljonit alla viieaastast last. Alatoitumus ja näljaga seotud haigused põhjustavad neist surmadest 60 protsenti. Inimesed toodavad pidevalt toitu juurde, et vähendada nälga ja toita üha suurenevat inimkonda. Globaalseid toiduvarusid väljendatakse teraviljade tootmise kaudu. 2005. aastal toodeti iga Maa elaniku kohta ainult 8,9 protsenti rohkem teravilja kui 1961. aastal. 2010. aastal oli maailma teraviljatoodang kokku 2230 miljonit tonni, see suureneb arenenudmaades, kuid väheneb arengumaades. Sellest veidi üle 1000 miljoni tonni kasutatakse inimeste toiduks, ligi 800 miljonit tonni loomade toiduks ning ülejäänud muuks otstarbeks. Eestis toodeti 2011. aastal teravilja kokku ligi 772 000 tonni, millest meie peamine leivavili rukis moodustas üksnes neli protsenti. Huvitav on ehk teada, et Ameerika Ühendriikide toidutootmise süsteem kasutab poolt kogu USA maismaapindalast, 80 protsenti värske vee varudest ning 17 protsenti tarbitavatest
kvaliteedi paranemine, imikute suurem ellujäämis protsent. Lisaks suremuse vähenemisele aitab kaasa mõndade riikide iseäralik poliitika või rahva mõtlemisviis (kuskil Aafrikas ja Aasias on nt peres mingi 15 last, et rohkem töökäsi oleks). See toob endaga kaasa probleemid nagu ülelinnastumine, liiga tihe elanike arv mingil alal, haridustaseme üldine langus, probleem rahva toitmise või inimlike elutingimuste pakkumisega. 9. Arenenudmaades on sündimus ja suremus üldjuhul võrdsed, et rahva arv on pidevalt stabiilne. Suremus on üldiselt väike ning inimesed elavad kõrge eani ning sündimus on ka väike. Arengumaades on sündimus ja suremus väga suured. Perre sünnitatakse üle 10 lapse, kes elavad kuni 40-50 eluaastani. Halva meditsiini tõttu on ka suremus väga suur. Selliste erinevuste põhjuseid tuleb otsida nende maade poliitikast ning tingimustest.
Arenguliselt tulle suhtuda erinevalt, eri vanesse inimesi tuleb kohelda erinevalt. Samuti uurimismeetodid erinevad. Arengu järjepidavus- eelnevatest perioodidest sõltub see kuidas elad järgmised. Arengu verstapostid-developmental milestones (mida peaks mingi vanesse oskama) Aga iga inimene on unikaalne, kõikidel võib olla erinevused, kõik arenevad erinevalt, aga verstapostid on enamiku kohta (kunas üle poole lapsed midgi oskab) Arenenudmaades on lapsed tihtipeale harjunud üksi olema või ainult üks vanem tegeleb nendega (isegi kui mänguväljakul on lapsi palju siis mängivad ikka üksi) Arengumaades lapsed on kõik koos, aitavad üksteist ja on harjunud olema suures seltskonnas. Enne 2 aastaseks saamisi enneaegsetel lastel arvetsatakse arengus kui palju varem nad on sündinud. Üldine IQ on enneaegsetel 10p väiksem. ning enne kooliiga on 40% terviseprobleemid. Enneaegsed lapsed vajavad rohkem suhtlemist.
müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres. -) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine; linnastud; miljonilinnad. -) postindustriaalühiskond: arenenud riikides uusi linnu juurde ei teki; vaimne töö, kodus töötamise võimalus; palju inimesi kolib linnast veidi eemale; renoveeritakse vanu linnaosi. * Arenenud riikide ja arengumaade linnastumise erinevus: Iseloomustav tegur arengumaad arenenudmaades 1. Linnas elab % Alla 50% Üle 50% (üle 70%) 2. Kasvutempo Kiiresti kasvab Aeglaselt kasvab 3. Põhjused (kasvutegurid) Inimesed maalt linna (töö, Linnast maale paremad elutingimused) 4. Keskkonnaprobleemid Prügi, puhas vesi puudub Õhusaaste 5. Sotsiaalprobleemid Tööpuudus, kanalisatsioon Kuritegevus, tööpuudus, on
annaabi.ee 
