Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes ütles, mida, millal ja kuidas teha, nüüd on tulnud aeg ka lapsi kuulata. Tuleb leida kuldne kesktee õpilastele ja õpetajatele Seni õpetati lapsi enamasti seletamise teel. Neile jäi vaid passiivse kuulaja roll.Mina arvan et kui tahame midagi muuta peab toimuma üleminek kõiki lapsi arendavale õppele. Lapsest lähtuv õppekava ehitatakse üles nende huvile ja vajadustele toetudes. Tegevuste vahelised piirid praktiliselt puuduvad, õpetus muutub ühtseks tervikuks.Milleks on seda vaja,selleks, et õppetöö toimub uurimuslikult, siis saavad lapsed aru, mida nad teevad.Mina arvan, kui tekib terviklik maailmapilt ja areneb teaduslik mõtlemisviis ja tahame näha oma lapsi tegusate ja õnnelike inimestena, ei saa leppida rutiinse õpetamisega
töökaitsevolinik, kes esindab töötajaid töökeskkonda puudutavates küsimustes ning jälgib, et töökeskkond oleks nõuetele vastav. Kuigi lõppvastutus töökeskkonna eest lasub tööandjal, on Töökeskkonna seaduses selgelt väljendatud nõue, et töökeskkonna kujundamise organiseeritud tegevus peab toimuma koostöös töötajate ja nende esindajatega. Töökeskkonna amet teeb tööd selle nimel, et tagada töötajate õigus tervislikule, turvalisele ja arendavale töökeskkonnale. Tööandjaid kohustatakse tegelema aktiivselt töökeskkonna küsimustega ning tegema seda nii, et kõik sooviksid ja saaksid selles töös osaleda. Usutakse, et kõik suudavad ja soovivad hea töökeskkonna loomisele kaasa aidata. Lisaks on Töökeskkonna ameti ülesanne jälgida, et tööandjad järgiksid Töökeskkonna seaduse ja eeskirjade ettekirjutusi. Selleks toimub väga tihe tööandjate inspekteerimine. 7
Töö ongi see, mis on pannud inimesi looma/valmistama nt. tööriistu, sõiduvahendeid ja tehnikat, et elu lihtsamaks teha. Tekkisid sellised valdkonnad nagu: kultuur, kaubandus, poliitika jne. Väide ,,töö tegi ahvist inimese" viitabki sellele, et töö pani inimese kasutama aju tegema seda, mis vajalik ning rakendas ka loogilise mõtlemise. Seega, kõik, mis praeguseks inimese poolt loodud on tänu tööle ja selle arendavale toimele. 29. Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest? Hauapanuse leidmine ürgsete inimeste elupaikadest võib viidata sellele, et sinna on kunagi maetud inimesi, sest hauapanus on surnule hauda kaasa pandavad esemed(nt. tööriistad, ehted ja muud väärisasjad). 30. Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel. Erinevused: INIMENE INIMAHV
Treeningu käigus peaks optimaalse treeningefekti tagamiseks jälgima, et puhkeintervalli pikkus ei langetaks olulisel määral vere laktaadi kontsentratsiooni. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.6. Jõu arendamine Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Jõud on üks peamine kehaline võime, kuna igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule. (Jürimäe, Mäestu 2011) Jõuvõimeid arendavale treeningule on iseloomulik suur mõju lihastele ja suhteliselt väike mõju südamele ja vereringesüsteemile. Jõu arendamine ei nõua südamelt suurt pingutust. Pikaajalise jõutreeningu tulemusel aga kasvab lihasmass, mille varustamisel verega peab süda olema tugev. (Landõr 2009) Seega on jõutreening murdmaasuusatajale kasulik vaid koosmõjus piisava vastupidavustreeninguga. 17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine
32 Andekus ja loovus Ta osutab, et inimene võib olla ekspert või professionaal, olemata seejuures loov, ja samas võib ilmutada loovust, olemata veel saanud meistriks (näi- teks imelapsed nagu Mozart ja Picasso). Rääkides loovusest seoses lastega, on siiski kohasem panna rõhk pigem protsessile ja loovust arendavale kesk- konnale kui loovsaavutusele. Loovuse uuringutega hakati ulatuslikumalt tegelema 1970.–1980. aastatel, mil leiti, et intelligentsustestidega ei saa mõõta kõiki silmapaist- vaid vaimse tegevuse väljundeid. Andekusega seoses juhtis sellele faktorile esimesena tähelepanu J. Renzulli oma “kolme ringi mudelis”, osutades olu-