Pneumosilindri poolt arendatava teoreetilise jõu suuruse saab leida kasutades valemit: Fteor= A×p , kus Fteor silindri poolt arendatav teoreetiline jõud N, A kolvi pindala m2 , p kasutatav töörõhk kpa . Praktikas arvestatakse silindri poolt arendatavat tegelikku jõudu, mille leidmisel võetakse arvesse ka hõõrdejõudu. Normaaltingimustes (töörõhk 400-800 kPa) arvestatakse hõõrdejõu väärtuseks ligikaudu 3-20% silindri poolt arendatavast teoreetilisest jõust. Ühepoolse toimega silindri tegelik arendatav jõud: Fn= A×p (Fh+Fv) . Kahepoolse toimega silindri tegelik arendatav jõud: kolvivarre väljaliikumisel (plusssuunalisel liikumisel) Fn= A×p Fh , Kolvivarre sisseliikumisel (miinussuunaliset liikumisel) Fn=A'×p-Fh , kus Fn silindri poolt arendatav jõud N A kolvi pindala ×D2/4 m2 A' kolvi kolvivarrepoolne pindala (D2-d2)×/4m2 p töörõhk kPa
Pneumosilindri poolt arendatava teoreetilise jõu suuruse saab leida kasutades valemit: Fteor= A×p , kus Fteor silindri poolt arendatav teoreetiline jõud N, A kolvi pindala m2 , p kasutatav töörõhk kpa . Praktikas arvestatakse silindri poolt arendatavat tegelikku jõudu, mille leidmisel võetakse arvesse ka hõõrdejõudu. Normaaltingimustes (töörõhk 400-800 kPa) arvestatakse hõõrdejõu väärtuseks ligikaudu 3-20% silindri poolt arendatavast teoreetilisest jõust. Ühepoolse toimega silindri tegelik arendatav jõud: Fn= A×p – (Fh+Fv) . Kahepoolse toimega silindri tegelik arendatav jõud: kolvivarre väljaliikumisel (plusssuunalisel liikumisel) Fn= A×p – Fh , Kolvivarre sisseliikumisel (miinussuunaliset liikumisel) Fn=A’×p-Fh , kus Fn silindri poolt arendatav jõud N A kolvi pindala π×D2/4 m2 A’ kolvi kolvivarrepoolne pindala (D2-d2)×π/4m2 p töörõhk kPa
49. Vooluallika kasutegur Vooluallika võimsus ehk teise sõnadega vooluringis eralduv koguvõimsus võrdub vooluallika elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega. Tarbijal eralduv võimsus ehk kasulik võimsus avaldub Nkas = UI, kus U on pingelang tarbijal. Vooluallika kasutegur võrdub tarbija taksituse ja vooluringi summaarse takistuse suhtega, mis on korrutatud veel saja protsendiga. Mida suurem on tarbija takistus, seda suurem on vooluallika kasutegur, s.t. seda suurem osa arendatavast võimsusest eraldub tarbijal. Ülejäänud osa koguvõimsusest N kulub vooluallika soojendamiseks see on nn. kahjulik võimsus. Vooluringis eralduv kasulik võimsus on maksimaalne, kui tarbija taksitus võrdub vooluallika sisetakistusega. Kasutegur on sel juhul ainult 50%. 50. Magnetväli. Ampere'i seadus Paigalseisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, liikuvat laengut lisaks veel magnetväli. Magnetväli tekitatakse liikuvate laengute (elektrivoolude) poolt
mis on avaldatud valemist (13.3), s.t I R r . Pärast taandamist saame vooluallika kasuteguri valemi R 100% . (13.8) Rr Vooluallika kasutegur võrdub tarbija taksituse ja vooluringi summaarse takistuse suhtega, mis on korrutatud saja protsendiga. Valemist (13.8) järeldub, et mida suurem on tarbija takistus, seda suurem on vooluallika kasutegur, s.t. seda suurem osa arendatavast võimsusest eraldub tarbijal. Ülejäänud osa koguvõimsusest N kulub vooluallika soojendamiseks – see on nn. kahjulik võimsus. Anname kasuliku võimsuse valemi nüüd kujul N kas I 2 R ja asendame siia voolutugevuse valemist (13.3). Saame 2R N kas . (13.9) r R 2 Saadud valem lubab meil tarbija takistust teades arutada tarbijal eralduvat võimsust ilma
annaabi.ee 
