Datlipalm Jevgenia Pushkina 10a Päritolu Esimestena hakati kasvatama datlipalmi Mesopotaamias sumerid. Tänapäeval peamiselt kasvatatakse datlipalme AÜE- s, Egiptuses ja Iraanis. Datlipalmist täpsemalt Datlipalm(Phoenix Dactylifera) on palmiliste sugukonda(Arecaceae) kuuluv kultuurtaim. 17 alaliiki(nt. Phoenix Canariensis); 5-25 meetrit kõrge; Kuni 2 meetrit paks; Saak 1 kord aastas. Kasutamine Väga lai kasutusala: - suhkur, mesi, äädikas, piiritus; - kuivatatud datlid on söögiks loomadele(nt. kaamlitele); - magustoidud; - alkohoolsed joogid; - seemnetest tehakse "kohvi". Datlipalm ja meditsiin Kasutatakse köharohtudes; Traditsiooniliselt kasutatakse datleid alkohoolse mürgituse korral;
11 Loomad Baktrianid e. kaksküürkaamlid Skorpion Fennek e. kõrberebane 12 Kasutatud kirjandus Pildid Taimed: · http://www.zamyat-seminare.de/bilder/sahara1.jpg · http://www.finca-constanza.de/GB/images/aloe1.jpg · http://www.desert-tropicals.com/Plants/Arecaceae/Phoenix_rupicola.jpg · http://www.andykroll.de/wp-content/uploads/2006/08/Andreas-Kroll- Kaktus2.jpg Loomad: · http://www.shoarns.com/Bactrian%20Camel%20web.JPG · http://www.friendsofsaguaro.org/scorpion.jpg · http://mypage.bluewin.ch/Fuechslin/animationen/fennek.jpg Info · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm · http://www.koolielu.ee/files/KORBED_slaidil.ppt
7.2. Seemne ehitus Sõltuvalt sellest, kas seeme (semen) areneb soomuste kaenlas (squama seminifera) või kinnises emakas, jagatakse seemnetaimed kahte hõimkonda -- paljasseemnetaimed (Pinophyta ehk Gymnospermae) ning katteseemnetaimed (Magnoliophyta ehk Angiospermae). Allpool vaatleme lähemalt katte-seemnetaimede seemneid. Seemnete väliskuju ja suurus on väga varieeruvad. Esineb mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga (palmilised, Arecaceae) kui ka mikroskoopilisi, tuulega levivaid tolmpeeneid seemneid (käpalised, Orchidaceae; võõrikulised, Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist
Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kookospalm, datlipalm, saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm Selts ingverilaadsed – Zingiberales Kaheksa sugukonda – alati risoomiga, lehed sulgroodsed,
Gagea ) tulp ( Tulipa ) Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad. 1525 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised 37. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kõrrelised Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega
annaabi.ee 
