kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". Välimusel olevat Descartes olnud väike suure peaga morn mees. Peale selle oli ta iseloomult ebameeldiv, kapriisne ja kade. Nii kirjutas ta Galilei kohta: ,,...mind tundvad inimesed oletavad, et pigem tema on minult üle võtnud, mitte aga vastupidi". Kui Descartes mainiski teiste teadlaste töid, ei viidanud ta neile iialgi. Ta oli väga uhke, kui teda ,, meie ajastu ainukeseks Archimedeseks" kutsuti, siiski kahtles ta oma jõus ning sellepärast ta sageli piinles. Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum" sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Aastatel 1647-1648 viibis Descartes taas Prantsusmaal, kohtus seal ka noore Blaise Pascaliga. Segaduste periood ja kodusõda sundisid Descartes´it minema
Lõpuks keeldusid Galileo õpetajad talle andmast ülikoolidipomit ning nii lahkus Galileo 1583. aastal sealt kui meditsiinis läbikukkunu ning " segase mõttetustega mängja ". Kuid just see mõtetustega mängimine oli talle toonud kuulsuse Itaalia tuntuimate matemaatikute seas. Näiteks Giuseppe Moletti, Guidubaldo del Monte ning isa Christoforo Clavie hulgas. Ta oli nendega kirjavahetuses ning edastas neile oma katsete tulemusi. Nemad nimetasid Galileod " tänapäeva Archimedeseks ". Pärast Pisast lahkumist proovis Galileo end elatada matemaatika ja loodusteaduse eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse mis puudutas hüdrostaatikat. Ta alustas märkmete tegemist, millest hiljem kujunesid välja Galilei tuntud teosed. Vaikselt hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi
hoiatusest väljagi. Galileo õppejõud keeldusid talle andmast ülikoolidiplomit. Seetõttu lahkus ta Pisa ülikoolist kui meditsiinis läbikukkunu ja ,,segane mõttetustega mängija". Kuid just see mõttetustega mängimine oli talle toonud suure kuulsuse Itaalia juhtivate matemaatikute Giuseppe Moletti, isa Christoforo Clavio ja Guidubaldo del Monte hulgas. Ta oli nendega kirjavahetuses, edastades neile oma vaatlustulemusi. Nende hulgas nimetati Galileod ,,tänapäeva Archimedeseks". Kuid see oma aja Archimedes leidis, et matemaatika on meditsiinile vilets aseaine. Sel perioodil olid paljud inimesed haiged, vähesed aga uudishimulikud. Galileo püüdis leida aadlikest õpilasi, ent neid, kes olnuks valmis abstraktseid numbreid või ja leiva vastu vahetama, polnud kuskilt leida. Õnneks jäi Pisa ülikoolis vabaks matemaatika õppetool ning Galileol õnnestus see ametikoht endale
aritmeetikamasinale", mis andis talle õiguse masinat toota ja müüa. Arvutusmasina leiutamine kurnas Blaise nõrka tervist veelgi, sel ajal tekkisid tal peavalud mis jäid teda elu lõpuni vaevama. Arvutusmasinaga algas küberneetikaepohh tehnika ajaloos. Selle masina tööprintsiip ei ole vananenud tänaseni ja seda kasutatakse ka praegustes aritmomeetrites. Selle leiutise tulemusena hakati Pascali kutsuma prantsuse Archimedeseks. 1646 hakkas Pascal tegelema vaakumeksperimentidega, mis pani aluse hüdrostaatikale. Kuna arstid soovitasid nõrga tervise tõttu Blaise`il teadustööst loobuda ja tegeleda eakohasemate lõbustustega, siis kolis Pascal 1647 aastal tagasi Pariisi. Parku ei andnud see kolimine tulemusi kuna Pariisis proovitud hasartmängud tekitasid temas hoopis huvi tõenäosusteooria vastu. 1651 aastal suri Blaise`i isa, peale mida asus õde Jaqueline elama kloostrisse. Õde tegi kõik,
annaabi.ee 
