................................................................................................... ..............4-5 Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi...........................................................................5-6 Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi................................................................................6 Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi.........................................................................................7 Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi......................................................................7-8 Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi................................................................................8 Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.......................................................9 2 Sissejuhatus
tagasi • poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise . Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi • Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. • See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. • Nüüd ilmnes, et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil. Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi • See oli vanim tuntud lind ning umbes varese suurune. • Tal oli väike rinnaluu ja pikk saba, mis võis anda kiirema manööverduse põgenemisel. • Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. • Tiivaotsad ümmargused ning suled sarnased tänapäeva lindude omadele. Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi • Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks
Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 Seltsid ja alamseltsid: Ornithischia Cerapoda Thyreophora Saurischia Sauropodomorpha Theropoda Lindude põlvnevus saurustest: Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica). Jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi: Sisalvaagnalised saurused : Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Sauropoodid liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks
Iseeneslik abort vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink) Hübriidid on viljatud Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama. Hübriidid on alakohasusega Võib-olla väga heade tunnustega, kuid emased valivad kindlate kriteeriumite järgi isase. Evolutsiooni tõendid 1. Paleotoloogilised tõendid fossiilid, kivistised, skeletid, jäljed 2. Erinevad vahevormid ürglind Archaeopteryx 3. Rudimendid mandunud elundid · Kolmas silmalaug · Kõrvalihased · Keha osaline karvkate · Tarkuse- ja silmahambad · Ussiripik ehk pimesool · Kõhulihased · Sabakont 4. Divergents liigiline mitmekesistumine, ühest liigist lahkneb teine, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Saab seletada Darwini vintidega. 5
Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit
Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi. Keskaegkonna roomajatest arenesid ka linnud. Juura ladestust on leitud ürglinnu Archaeopteryx lithographica kivistisi. Uusaegkond algas intensiivse mandrite kerkimise ja mäestike (Alpid, Kaukasus, Himaalaja, Andid jt.) tekkega. Elukooslustes mitmekesistusid ja levisid õistaimed ning imetajad ja linnud. Bioloogilise evolutsiooni viimaseks suursündmuseks oli inimese ilmumine Maale see leidis aset ligikaudu 2 miljonit aastat tagasi Ligikaudu 3,8 miljardit aastat kestnud elu ajaloost võib järeldada järgmist: 1) elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja elutalitlusega olestest;
annaabi.ee 
