- kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 75% õhuniiskuse juures. 3. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA. Euroopas Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia, Ungari, Prantsusmaa, Albaania. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, eriti Kaaliumi. · Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana. · Valmistatakse: - keediseid, - marmelaade, - nn arbuusimett. Süüakse ka soolatult. 4. Salati toiteväärtus ja säilitamine. Toiteväärtus pole kõrge. Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal). Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju. Lehed sisaldavad: - valke, - süsivesikuid, - mineraalsooli. Vitamiinidest: - C-vitamiini (10 30m%), - karotiini, - B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine. 5. Aedtilli toiteväärtus. Värsked tillilehed sisaldavad:
Viljaliha sisaldab: - suhkrut 5 10% - pektiinaineid - vähesel määral tselluloosi - B1-, B2-, C- ja PP-vitamiini, - foolhapet - karotiini. Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana. Valmistatakse: - keediseid, - marmelaade, - nn arbuusimett. Süüakse ka soolatult. 21. Salati toiteväärtus ja säilitamine. Toiteväärtus pole kõrge. Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal). Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju. Lehed sisaldavad valke, süsivesikuid, mineraalsooli. Vitamiinidest C-vitamiini (10 30m%), karotiini, B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine. Valke 1,3 g Rasvu 0,3 g Süsivesikuid 3,5 g
Albaania Viljaliha sisaldab: - suhkrut 5 10% - pektiinaineid - vähesel määral tselluloosi - B1-, B2-, C- ja PP-vitamiini, - foolhapet - karotiini. Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana. Valmistatakse: - keediseid, - marmelaade, - nn arbuusimett. Süüakse ka soolatult. 21. Salati toiteväärtus ja säilitamine. Toiteväärtus pole kõrge. Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal). Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju. Lehed sisaldavad valke, süsivesikuid, mineraalsooli. Vitamiinidest C-vitamiini (10 30m%), karotiini, B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine. Valke 1,3 g Rasvu 0,3 g Süsivesikuid 3,5 g
maakera erinevates piirkondades kasvatamisele on arbuusid Euroopa turgudel saadaval aastaringselt. Ekspordiks eelistatakse väiksemaid, kuni 2,5 kg kaaluvaid arbuuse. Müüakse enamasti kaalukaubana, vahel ka tükiviisi või lõikudena. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis. Arbuusi süüakse peamiselt värskelt, dessertköögiviljana. Ta on väga värskendav toit kuuma kuiva ilmaga maades (nn kõnnumaa jook). Arbuusist valmistatakse ka keediseid, marmelaade, sukaade, nn arbuusimett jt tooteid. Säilitatakse ka soolatult. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:21-22) Banaan Banaan on üks maailma vanimaid kultuurtaimi ning pärineb Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Himaalaja mägiplatood, Ees-India, Hiina ja Siiam on paljude banaani liikide ja alaliikide kodumaa. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal. Tänapäeval kasvatatakse banaane suurtel pindadel Lõuna- ja Kesk-Ameerikas
annaabi.ee 
