km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike. 1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama. Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui ka koduaia kaunistajatele. 1969.a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi. Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5 km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA". Tegemist on 1924.a kaitse alla võetud
Puhkemajanduses tuleb esile tõsta Vooremaal asuvat Saadjärve, mis on Eestis pindalalt neljas järv. Saadjärvel harrastatakse süstemaatiliselt purjesporti nii suvel (korraldatakse üle-eestilisi regatte) kui ka talvel jääpurjetamist. Saadjärvel on viimastel aastatel kaks korda toimunud Euroopa juunioride jääpurjetamise meistrivõistlused (1999. ja 2003.a). (Saadjärve Jahtklubi) 6. Turism Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km), Luua arboreetumi - Pikkjärve - Nava õpperada, mis on läbitav ka jalgrattaga (11,7 km); Elistvere looduse õpperada (1 km), Elistvere Loomapargi õpperajad (1,5 km), Prossa järve puhkekoht. Jalgrattaradadest on võimalik kasutada rada "Piknikupäev Vooremaal" (13,5 km), sportlik rada "3 kilo maha" (12,5 km), Kolme järve rada (23 km) (EAS Turismiarenduskeskus). Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu
Annab hea ülevaate vooremaale iseloomulikust maastikust, kus piklike voorte vahelistes nõgudes, asuvad pikliku kujuga järved. Ilmselt üks maalilisemaid kohti Vooremaal. Raja alguspunktis asub ka üks Eesti siseturismi suuremaid magneteid - Elistvere loomapark. Rattarada "Kolme järve rada" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 23 km, valdavalt kruusatee. Kassinurme õpperada (2,3 km) annab ülevaate siinse paikkonna loodusest, aja- ja kultuuriloost ning Kalevipojaga seotud kohtadest. Luua arboreetumi--Pikkjärve--Nava--Luua arboreetumi (11,7 km) õpperajal saab tutvuda Vooremaa maastikukaitseala ühe tüüpilisema osa looduse ning kultuurilooga jalgsi või jalgrattal. Palamuse õpperajal (1,5 km) saab ülevaate piirkonna looduse ja kultuurilooga seotud paikadest. Elistvere õpperajad (1,5 ja 1 km) tutvustavad paikkonna taimestikku ja pargikompositsiooni elemente. Saare õpperajad (1,5 ja 6 km) tutvustavad Saare järve ümbruse loodust ning kultuurilugu. 9
mälestusmärkidega; • külastada muuseume; • võtta osa külakeskustes ja -platsidel toimuvast. Vooremaa õpperajad Vooremaa maastikukaitsealal on mitmel pool välja ehitatud looduse õpperajad. Radade alguspunktis on teabetahvel rajaskeemiga. Huvitavamate loodusobjektide juurde on paigutatud selgitavad infotahvlid. Radu on mitmesuguse pikkusega, enamik neist on läbitavad ka jalgrattaga. Radade alguspunktid paiknevad Luua arboreetumi juures, Saadjärve juures ja Elistvere loomapargi juures. Luua õpperajad (joonis 16): • Luua arboreetum–Pikkjärve–Nava; • Sportlik jalgrattarada „3 kilo maha“; • Luua-Ehavere loodus-ja õpperada; • Luua metsanduslik õpperada. 87 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Joonis 16. Luua matkarajad
annaabi.ee 
