Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud).
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
Keelel on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnemärgil on kindel maht ja ebamäärane sisu. Ilma sisuta ei saa olla mahtu ka kõne on semiootiline süsteem, kuid see ei saa funktsioneerida ilma keeleta. Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H
Keelel on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnemärgil on kindel maht ja ebamäärane sisu. Ilma sisuta ei saa olla mahtu ka kõne on semiootiline süsteem, kuid see ei saa funktsioneerida ilma keeleta. Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H
annaabi.ee 
