vôimuiha realiseerimiseks ja allasurutud auahnuse ja egoismi väljenduseks. Kôiges ebapüsiv skeptik. Pet`sorin hukutab kôik naised: salakaubavedaja tüdruku, Mary, Bela, Veera. Pet`sorinis pole vôimet môelda teistele. Ta ûtleb:" On ääretu nauding omada vaevalt puhkenud hinge, ta tuleb noppida sel hetkel ja hinganud temast isu täis, visata maha teele." Draama "Maskeraad", romantiline näidend See on näidend kôrgseltskonna salajastest armulugudest ja klat`sist. Arbenin on mängur, virtuoos kaardimängus, kord aitab ta noort ohvitseri Zvezdit`si vôita, pärast seda sôidetakse ballile. Z. kohtab maskiballil suurtsugu daami, kes varjab end maski taha ja naudib flirti noore ohvitseriga. Noor ohvitser Z. saab temalt käevôru mälestuseks. Tegelikult kuulub see käevôru Arbenini naisele Niinale, kes selle kogemata kaotas. Z. näitab käevôru Arbeninile, kiideldes oma armulooga. Arbenin on
Kirjanikuks kujunemise aastail pani ta kirja kolm romantilist näidendit, millest kõige kunstimeisterlikum on "Maskeraad" (1835). Draamas "Maskeraad" püüdis Lermontov selle kangelast samm-sammult lähemale tuua oma kaasaja elule. Tegevus toimub 1830. aastate keskel Peterburis samaaegselt draama kirjutamisajaga. Tõeparaseid vihjeid Peterburi suurilma elule leidub draamas kõikjal. Peategelane Arbenin, Lermontovi ajastu inimene, on võltsi ja teeskleva kõrgseltskonna moraali vihkama hakanud. Samal ajal on Arbenin ise sellesama kõrgseltskonna moraali kammitsais, tappes alatust laimust tagantkihutatuna oma armastatud naise Niina. Saanud teada, et Niina hukkus seltskonna keelepeksu ja laimu ohvrina, mees hullub. Draama käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust, siit ka näidendi pealkiri "Maskeraad"
luuletus on ,,Puri", mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust. Kirjutas alguses ka romantilisi poeeme ning näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel 1835-1837. Ta lõpetas siis kaardivekooli ja läks husaaripolku, kus ta muutus ülbeks ohvitseriks, samas hakkas luules romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. Kirjutas draama ,,Maskeraad", mille süzee põhikäigus on seotud romantilise deemoni müüdiga. Üks peategelastest Arbenin on tulvil elutahet, teine, vürst Zvzedits, on muretu kõrgseltskonda kuuluv noormees. Arbenin on olnud halastamatu kaardimängur, aga ta armus ja abiellus ning muutus heatahtlikuks. Ta aitas Zvzeditsil varanduse tagasi võita, kuid halbade juhuste ning pahatahtlike naiste tõttu hakkas Arbenin oma naist ja Zvzeditsit petmises kahtlustama ja tappis oma abikaasa. Lisaks häbistas Zvzeditsit. Tuleb välja, et naine oli süütu ja Arbenin läks pärast seda hulluks. Pealkiri tuleb
Peab end mõjutatud olevaks Puškinist ja inglise romantismist. Deemon lemmiktegelane. L on õnnetu maailmas valitseva kurjuse ja ebaõigluse üle. Teine lemmik on vang – mässumeelsuse pärast ahelatesse pandud. Suvel Tsarskoje Selos. Ta on populaare ja kõikide õpilaste juht ja naised armuvad temasse. L ise armastab teatrit (Shakespeare). „Maskeraad“ 4-vaatuseline näinend Peategelane on Zvezditš. Valemängijad on lauda meelitatud. Mängib kogu raha maha. Seda näeb pealt Arbenin, kahju. A- l on raha nagu muda, astub lauda ja võidab kõik tagasi (Z kurb). Lähevad kahekesi maskiballile, üks naine avaldab Z-le seal armastust, Z tahab teada, kes ta on. Naine annab Z-le käevõru, mille leidis maast, see on A naise oma. Tegelt andis paruness. Z hoopleb sellega A tunneb ära. Paruness levitab kuuldust, et A naine oli see, et mitte ise vahele jääda. A otsustab talle kätte maksta. Kaardilauas süüdistab ta Z-d valemängimises, Z tahab duelli, aga A pole nõus – selle
annaabi.ee 
