tõsiduses, aga lubab ta katseajaga kardinali kaardiväelaseks ning katseaja läbimisel saab temast musketär. Treville majas näeb äkki d'Artagnan aknast võõrast kes ta kirja varastas ning tormab talle järele. Ta jookseb teel järjest otsa kolmele Treville parimale musketärile Athosele( Athos on vähese jutuga ning karm musketär kelle minevikust ei tea keegi midagi), Porthosele(kes on keskmine kehkenpüks, naistemees ja pidutseja kuid samas hea võitleja oma suure kasvu tõttu) ja Aramisele(Aramis väidab üldse et ta on ainult päeval tema lühiajaliselt musketär ning hakkab hoopis preestriks. Tal on aga salapärane armuke kellest on nende seikluste jooksul palju kasu). Ta kutsub kõik kolm duellile kuid kaotab lõpuks võõra silmist. Jõudes duellipaika ründavad neid kardinali kaardiväelased ning võidavad. D'Artagnanist ja ,,Kolmest Musketärist" saavad head sõbrad. Teenides mitmete töödega kuninga usaldust. Tõelised seiklused
oli vahepeal toimunud. Kui ta lõpuks Pariisi jõudis ja Treville'ga kohtuma läks, rääkisid nad seal omavahel, mis oli d'Artagnaniga teel juhtunud. Seda kuuldes oli Treville veendunud, et tegemist on ausa mehega. Kuningas saatis d'Artagnani des Essarts'i väeossa. Kui ta tahtis musketäriks saada, pidi ta välja paistma mõne kangeslasliku teoga. Jällitades tundmatut mees Meungist jooksis d'Artagnan otsa kõigile kolmele musketärile: Athosele, Porthosele ja Aramisele. Kõik kolm musketääri kususid ta duellile. Duelle segasid kardinali mehed, kelle musketärid olid tagasi löönud tänu d'Artagnani abile. Kõik neli said omavahel suurteks sõpradeks. Pidevalt kohtas d'Artagnan ka meest Meungist, keda tal ei õnnestunud kunagi kätte saada, sest tema sõnul oli see mees nagu fantoom, kes kadus alati ruttu ära. Vahepeal oli d'Artagnan päästnud ära proua Bonacieuxi, kellesse ta hiljem ka armus. Vahepeal oli üks mileedi röövinud proua Bonacieux
Kõigil neljal põhitegelasel on teenrid. D'Artagnani teenib Planchet, kelle Porthos leidis jõe äärest vette sülitama ning palkas ta kohapeal d'Artagnani teenima. Selgub, et ta on vapper, intelligentne ning ustav. Athose teenri nimi on Grimaud, ta on treenitud rääkima ainult hädaolukordades ning suhtleb põhiliselt viipekeeles. Porthose teenistuses on Mousqueton, kelle esialgne nimi oli Norman, kuid Porthos muutis selle ära, sest see ei kõlanud tema arvates hästi. Bazin on ustav Aramisele, ta on vaga mees, kes ootab pikisilmi päeva, mis Aramis läheb tagasi kirikusse, sest ta on alati unistanud preestri teenimisest. Musketäride kapten on de Treville ning kaardiväelaste kapteniks on kardinal Richelieu, kelle heaks töötab spiooni, käskjala ning mõrtsukana Charlotte Backson, kes kasutab raamatu vältel erinevaid nimesid. Charlotte'il ehk mileedil on toatüdruk nimega Kitty. Felton on noor sõdur, kes pannakse mileedit valvama, kuid naine võrgutab mehe ning kasutab ta ära
temalt kunagi kirja ära varastas. D.A sai teada, et ta oma mees oli rööviga seotud. D.A leidis Porthose sealt, kuhu kõrtsi tal olii jäänud. Porthos valetas, et ta komistas, tegelikult sai mõõgaga ja tänu sellele ta peabki voodis püsima. D.A läks Aramist otsima ning ta leidis mehe. Aramis istus toas koos jesuiitide kloostri ülema ja Montdiider' küreega. Näis, et Aramis oli väga usklikuks hakanud. Kui usukuulutajad läksid ära, andis d'Artagnan Aramisele kirja, mis oli mingilt naiselt. Aramis oli rõõmus ja ta otsustas, et ta ikka ei lähe kloostrisse tagasi ja jääb musketäriks. Athos oli aga keldrisse ennast kinni pannud ja ta ei lubanud sinna kedagi sisse. Kõrts ei saanud sealt kätte sööke ja jooke, mis tegi kõrtsile ainult kahju. Athos lasi D.A sisse. Tuli välja, et Athos oli maani täis. Ta oli suuri kahjusi tekitanud. Söönud palju sinki ja joonud palju veini.
Rääkis talle ära oma saladuse, et ta mängis üks öö Wardes`it. Mileedi ehmus ja hakkas toast lahkuma. D`Artagnan aga haaras mileedi hommikumantlist ja siis paljastus hommikumantli alt õla peale kõrvetatud liiliaõis(-see tähendab et ta on timuka poolt surmale määratud). Mileedi tahtis sellepärast d`Artagnani tappa aga d`Artagnan pääses. Lahkus mileedi majast Ketty riietega. 8.D`Artagnan ilmus Athose majja naisteriietes, mille ta Ketty käest oli saanud.Ta rääkis Athosele ja Aramisele oma loo ära. Ketty ilmus d`Artagnani kuju ja palus kaitset ning peidukohta. D`Artagnan peitis Ketty Aramise juurde. Mehed said oma sõrmuste müümise eest 2000 liivrit, millega nad oma varustuse ostsid. 9.D`Artagnan läks koos oma sõpradega jälgima tundamtut vankrit, seal sees olid proua Bonacieux ja mingi mees. Hiljem suundus ta kardinali juurde(ka koos oma sõpradega). 10.D`Artagnan rääkis kardinaliga. Kardinal rääkis talle sõjast, ning kui ta peaks
mõõgarihma, mis polnudki täitsa kullast ja nii sai ka aru Porthose nohust ja mantlivajalikkusest, sest tagant poolt oli see nahast. Porthos kisendas, d'Artagnan vabandas. Sellest ei piisanud musketärile, duell oli kell üks Luxembourgi lossi taga. Mööda tänavat minnes, nägi noormees Aramist, kes vestles kuninga kaardiväelastega.. Lähemale jõudes nägi d'Artagnan, et Aramis püüab varjata taskurätti. Hoolimata sellest võttis ta maast taskurätti ja ulatas Aramisele. Aramis punastas kõrvuni ja pigem haaras kui võttis taskurätti gaskoonlase käest. Nende kahe arusaamatus tuli sellest, et kaardiväelased hakkasid Aramise armuasju sorkima ja musketär ei tahtnud taskurätti omaniku kompromiteerivasse olukorda panna. Tema ootas d'Artagnani kell kaks härra de Treville majas. D'Artaganan ei tundnud Pariisis kedagi, seega läks ta Athosega duellile ilma sekundantidega ja otsustas rahul olla nendega keda vastane valib. Tal
38 hakkasid haavatu ümber sagima, ja musketäride kapten ei mõelnudki enam kellegi eest ust sulgeda. Kogu see segadus oleks aga olnud asjatu, kui nõutud arst poleks olnud samas majas. Ta tungis rahvahulgast läbi ja astus teadvuse kaotanud Athose juurde. Kuna kogu see kära ja tunglemine arsti ainult segas, nõudis ta kõigepealt musketäri kõrvaltuppa kandmist. Härra de Treville avas otsekohe ühe ukse ja näitas teed Porthosele ja Aramisele, kes kandsid oma sõpra kätel. Selle grupi järel kõndis arst, ja arsti järel sulgus uks. Nüüd muutus härra Treville'i kabinet, tavaliselt nii püha koht, ootetoa osakonnaks. Kõik vadistasid, seletasid, karjusid kõva häälega, vandudes ning kirudes ja kuradile saates kardinali ning tema kaardiväelasi. Hetke pärast tulid tagasi Porthos ja Aramis, kuna arst ja härra de Treville olid jäänud haavatu juurde. Lõpuks ilmus ka härra de Treville oma kabinetti tagasi. Haavatu oli tulnud
annaabi.ee 
