Täiskasvanud, hiljuti küllaldaselt toitunud kaani pikkus võib ulatuda kuni 15 sentimeetrini ja kehakaal kuni 40 grammini. Loodusest leitud suurimate, hiljuti toitunud isendite kaal ulatub 1015 grammini. 3 Apteegikaani selgmine külg on kumer, kõhtmine aga lamedam. Kaani keha iseloomustab väline rõngastus nagu rõngussile kohane, kuid need sissesoonistused haaravad vaid epidermi. Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist. Apteegikaani eesmine, suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad.
vajab liik kindlasti ka edasipidist kaitset. Apteegikaani kaitsekorralduskava täitmist koordineerib Eesti Looduseuurijate Selts. Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul: "...et kirjukaani kaitsta on vajalik nende elupaikade traditsioonilise majandamise ehk koduloomadega karjatamise jätkumine või siis taasalustamine ja veekogusid apteegikaanidega kaitse alla võtta." Üldkirjeldus Apteegikaanil on kehal 103 ,,rõngast", viis paari silmi (mis tajuvad liikumist ja valgust. Apteegikaani keskmine pikkus on umbes 120 mm, kuid ta võib kasvada ka palju suuremaks (250- 300 mm). Tuntud kaanideuurija G.G.Stsegolevi laboratooriumis on kasvatatud rikkaliku söötmise tingimustes poolteise aastaga apteeikaani 440 mm pikkune hiigelisend.See tõestab, et kaani suurus ei näita alati tema vanust. Muide, varem arvati, et suurimad apteegikaanid on umbes 20-aastased.
soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, ongi meie loo peategelane - apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise
Hirudoteraapia ehk kaaniravi Millised on kaanid? Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20
annaabi.ee 
