valmistada ette Suureks Keskpäevaks ajajärk, kui inimesed mõistavad, kust moraal tegelikult pärineb ja heidavad selle kõrvale. Moraal pärineb religioonist. ,,Valemõistete" abil püütakse inimkonda piirata hing, vaim, teispoolsus, vaba tahe, jumal. N ütleb, et kristlik enesealandamise idee ei ole muud, kui ainult võimuvahend euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamisel. N armastas end ise nimetada psühholoogiks. N'i üks psühholoogiline tõde: tunnetuslik apriorism veendumus, et inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. Inimene provotseerib oma loomingus iseennast. N pidas end rõõmusõnumitoojaks e. evangelisteks. Leiab, et temas eneses on see kõik lihaks saanud (tema õpetus). Tema on rõõmusõnum ise. N kasutab julgeid väljendeid. N peab ennast esimeseks immoralistiks ta ei ole hea inimene; kristliku moraali kandja. Need ei sobi kokku jaatava ellusuhtumisega. Et jõuda kuhugi, tuleb eelnev hävitada
Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid.
kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamiseks. Tunnetuslik apriorism- inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. N pidas ennast rõõmusõnumi toojaks inimestele. Ta ütles, et temas on see sõnum kehastunud. Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene ja kristliku moraali kandja (see poleks harmoonias dionüüsilise ellusuhtumisega).
Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma
Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma
annaabi.ee 
