aasta novembris liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse ning laastasid seda metsikult. 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli Konföderatsioon kaheks lõigatud. 1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. Kuid Põhja ülekaal pani end üha enam maksma ning Leed suruti armutult Virginiasse. 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tagajärjed
-3. juulil kestnud Gettysburgi lahingus said kurnatud Lõuna väed kaotuse osaliseks · Kindral Grant võitis Vicksburgi kampaania Mississipil · Chattanooga lahingu (november 1863) järel liikusid T. Shermani väed Georgiasse · 1864. aastal sai Konföderatsioon poolitatud · Kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus · Siiski ei suutnud Lõuna enam Uniooni ülekaalule vastu panna ja Lee suruti armutult Virgiiniasse · 9. aprillil piirati Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ta otsustas kapituleeruda ja ohviterohke sõda lõpetada · Pärast Lee alistumist peeti veel mõningaid Maja kus Kindral Lee alistus. lahinguid. Tagajärjed · Ameerika ühendriigid jäid ühtseks. · Põhjariigid kaotasid 360 000 meest · Lõunariigid 258 000 meest · Põhjariigid kulutasid sõjale 3,25 miljardit dollarit · Tegemist oli esimese moodsa sõjaga
Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. See tegi edasised kompromissid võimatuks. Sõda kestis 4 aastat ja lõppes 9. aprillil 1865, kui Granti väed piirasid Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks
20.detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, kellele järgnes veel ka kümme osariiki. Peale lahkulöömist lõid lõunaosariigid oma riigi ehk konföderatsiooni, kus valiti presidendiks Davis Jefferson, ning võeti vastu konstitutsioon, mis rõhutas omandiõigust neegriorjadele. Põhja ja lõuna osariikide vastuolude tõttu algas 14. aprillil 1861 Ameerika kodusõda. 9. aprillil kapituleerus Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja kindral Robert Lee Appomatoxi külas USA Põhja ehk Unioni vägede ülemjuhatajale kindral Ulysses Simpson Grantile. Neli aastat kestnud verine ja laastav kodusõda oli lõppenud. Sõja lõppedes tähistas Union oma võtu. 14. aprillil 1865 tulitati president Lincolni Washingtonis Fordi teatris. Tulisajaks oli näitleja John Booth. Järgmisel päeval president suri. Pärast kodusõda olid lõuna osariigid täielikult laostatud. Linnad olid varemetes, paljud majad põlenud
1.-3. juulini toimus verine lahing Gettysburgi juures. • Pärast Chattanooga lahingut (1863. aasta novembris) liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse ning laastasid seda metsikult. • 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli Konföderatsioon kaheks lõigatud. • 1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. • 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. Tagajärjed • Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. • Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. • Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000.
· 17. september 1862 Antietam Creeki lahingus sai Lõuna esimese tõsisema kaotuse osaliseks. · 27.aprill- 6.mai 1863 Chancellorsville'i lahing, mis oli samuti Lõuna-Ameerikale edukas. · 1.-3. Juuli 1863 Gettysburg lahing, kurnatud Lõuna väed said kaotuse osaliseks. · 1864. aastal sai Konföderatsioon poolitatud · 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lõuna-Ameerika kindral Robert E. Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Tegemist oli esimese
Chattanooga lahingu jäel 1863. aasta novembris liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse ning laastasid seda metsikult. 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli Konföderatsioon kaheks lõigatud. 1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. Kuid Põhja ülekaal pani end üha enam maksma ning Leed suruti armutult Virginiasse.9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks