Võitlused ordu vastu Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa.. Rootslased ja venelased Viiburi jaTuru foogti väed, keda eestlased olid appi kutsunud,saabusid pärast pealahingut ning loobusid abistamisest.Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud... Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Saarlased aga ei teinud harjulaste plaani kohaselt ja tul id 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 uputati preestrid merre ja mindi selsamal päeval Pöide linnuse
Foogt lubas, et ta saab varsti suure väega nende juures olema. Siis tulid saadikud uuesti rõõmuga Tallinna alla, tuues teate, et foogt tuleb varsti suure väega.Taani kuningavõimu esindajate ja ordu vahelise kokkuleppe järgi anti kogu Tallinna linn senisele Viljandi komtuurile Gosvin von Herikele üle, kes sai ühtlasi Viru asehalduriks. Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel.Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale. Ta asus Tallinna raega läbirääkimisi pidama ning nõudis luba maaletulemiseks. Siin teadvustas von Herikele, et kuna Rootsi ja Taani on
Foogt lubas, et ta saab varsti suure väega nende juures olema. Siis tulid saadikud uuesti rõõmuga Tallinna alla, tuues teate, et foogt tuleb varsti suure väega. Taani kuningavõimu esindajate ja ordu vahelise kokkuleppe järgi anti kogu Tallinna linn senisele Viljandi komtuurile Gosvin von Herikele üle, kes sai ühtlasi Viru asehalduriks. Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel. Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale. Ta asus Tallinna raega läbirääkimisi pidama ning nõudis luba maaletulemiseks. Siin teadvustas von Herikele, et kuna Rootsi ja Taani on sõjajalal, siis tahab
Foogt lubas, et ta saab varsti suure väega nende juures olema. Siis tulid saadikud uuesti rõõmuga Tallinna alla, tuues teate, et foogt tuleb varsti suure väega. Taani kuningavõimu esindajate ja ordu vahelise kokkuleppe järgi anti kogu Tallinna linn senisele Viljandi komtuurile Gosvin von Herikele üle, kes sai ühtlasi Viru asehalduriks. Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel. Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale. Ta asus Tallinna raega läbirääkimisi pidama ning nõudis luba maaletulemiseks. Siin teadvustas von Herikele, et kuna Rootsi ja Taani on sõjajalal, siis tahab tema kohapeal kätte maksta oma
võttis vastu ristiusu. Seda tegi ka Sakala. Pärast venelaste rüüsteretke astusid ugalased liitu sakslastega idanaabrite vastu. See pani nad ka sõjaliselt sakslastele alluma. Nüüd sõlmiti liit venelastega sakslaste vastu. Selle kasulikkus ilmnes Otepää all, kui võit saavutati. Lahing oli sakslaste suurim lüüasaamine ristisõjas. Selle järel tahtsid eestlased vaenlased Eestimaalt välja lüüa, kuid vene vägi jäi appitulekuga hiljaks. Vahepeal kutsusid sakslased appi ka taanlased, sõjalise jõu suurendamiseks. Taanlased hõivasid Põhja-Eesti ning Tallinna. Eestimaale tungisid ka rootslased, kuid eestlastel õnnestus nad vaevata välja kihutada. Eestlaste jaoks oli võit moraalselt väga tähtis; nimelt suurendas see nende eneseusku. III etapp 1222-1227 Eestlastel ei õnnestunud taanlastelt Tallinnat vallutada. Viimastel omakorda ei
annaabi.ee 
