otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le
häbituses enese ja teiste tiirasust taga sunnivad, kellel ükski päev ei lõpe purjutamata, ükski mõne silmahakkava kõlvatuseta: sulle selguks, et kartuseks olnuks rohkem põhjust kui lootuseks. Niisiis pole sul vaja kurvastamiseks põhjusi otsida ja kergeid ebasusi meelapahaga paisutada. (14) Ma ei kutsu üles, et sa jõu kokku võtaksid ja end sirgu ajaksid; pole ma sinust nii halval arvamisel, et antud juhul pidada su jaoks vajalikuks kogu vooruse appikutsumist. See pole valu, vaid tusk; sina muudad ta valuks. Kahtlemata on filosoofia palju saavutanud, kui su mehine hing igatseb taga poisikest, kes seni oli hoidjale lähedasem kui isale. (15) Kuidas? Kas ma soovitan nüüd kalkust, tahan, et isegi matusel oleks näoilme jäik, ei talu sedagi, et süda tõmbub kokku? Mitte sugugi. See on ebainimlikkus, mitte voorus, kui oma lähedaste laipu nähakse samasuguste silmadega nagu neid endid ega tunta neist lahku kistuna liigutust
Räägiti ka vürst Vjatskost, kes kaitses Tartut. Tähtsamad sündmused 1557. aastal läksid eestlased Moskvasse ilma rahata abi paluma 22.jaanuar 1558. venelaste retk Tartumaale Mais langeb Narva 16.juuli langeb Tartu + Tartu piiskopkond likvideeritakse, piiskop ise vangistati Kärkna kloostrisse, hiljem küüditatakse Siberisse 1559. aasta aprill vaherahu Liivi ordu liikmed toetasid Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs valdused Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte, kes suutis sõdida kolme erineva poole peal. Hilary Karu 23 D 11 EESTI AJALUGU Saare-Lääne piiskopond kaob. 1560. aasta 2.august Härgmäe lahing, langeb Viljandi.
ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le
annaabi.ee 
