Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk)
Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid. Tema saavutused nii pealetungitaktika kui ka piiramissõja vallas osutasid sõjateaduse arengule määratut mõju. Esimestena hakkasid võiduka väejuhi sõjandusteoreetilist pärandit tõsiselt uurima Vana-Rooma imperaatorid. Kreeka ajaloolane Appianos on andnud suure vallutaja saatusele järgmise hinnangu: "... kujukalt iseloomustamaks Aleksandri eluteed ja võimu, võib öelda, et ta vallutas kõik maad, mida tema silmad nägid, ja suri, mõeldes ja unistades ülejäänuist." Killustatud maailmariik Aleksander Suure surma tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes
Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku
(Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus) Juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4
mitmete keisritega. Ta on kirjutanud väga mitmetes valdkondades ja talle omistatakse ca250 teost, millest on säilinud umbes kolmandik. Üks tähtsamatest teostest on tal ,,Paralleelsed elulood", kus ta võrdleb mitmeid valitsejaid, mida positiivset ja mida negatiivset nad korda saatsid. Plutarchos paistab silma ka sügava religioossusega ja teda on, et ta oli ka ise Delfis preestriks ning on lasknud end pühitseda mitmetesse müsteeriumidesse. Tähtis ajaloolane on veel kreeklane Appianos, tema vaatleb oma teoses ,,___" Rooma provintside ajalugu: vaatleb Itaaliat, Põhja-Aafrikat ja Süüriat. Dio Cassius (150-235pKr), oli päritolult kreeklane, sündinud Nikaia linnas. Ta oli samuti kõrgetes riigiametites, kirjutanud kreekakeelse teose ,,Rooma ajalugu", kus ta kirjutab Rooma asutamisest kuni aastani 229, 80'st köitest on säilinud vaid mõned osad hilise vabariigi ja varase keisririigi kohta. Ammianus Marcellinus, pärit Antiookiast, oli kreeklane aga
annaabi.ee 
