abil) Kõik need protsessid toimuvad väga kiiresti, minutiga paneb pea peale umbes 100 komponenti plaadile. Röntgen Röntgen on sma liini remonditöötajate masin, ning seda võivad kasutada ainult kvalifitseeritud töötajad. Röntgeni põhiülesandeks ettevõttes on kontrollida valmis plaatide jootmispasta paigutust ja komponente asetust plaadil. Praegu on tehases vanem röntgeni aparaat. Enne oli uuem täisautomatiseeritud ja nelja kaameraga, selline apparaat näitas sees olevat objekti kõigi nurga alt ning see koosnes neljast arvutist, seal oli 8 GB operatiivmälu ja võimas protsessor, et ekraanil oleks parem pilt seesolevast objektist. Röntgen on 2 pikk ja umbes meeter lai. Röntgeni apparadil on väike uks-aken, mis on tinastatud, et radiatsioon vallale ei pääseks, rohkesti tina on ka apparaadi korpuses. Apparaat töötab järgmiselt: Apparaadi laes on kahe elektroodi vahel volframist hõõgniit, mis pannakse töö ajal
reaktiivne OH-rühm. (4) Pesemine: pestakse kolonni atsetonitriiliga selleks et eemaldada trikloroetaanhappe (TCA). Atsetonitriliist vabastamiseks jälle töödeldatakse argooniga. (5) Aktivatsioon ja sidumine: apparaat viib ühel ajal fosforamiide ja tetrasoole sisse. Tetrasool aktiveerib fosforamiide nii, et see moodustub kovalentne side 3-fosfiite ja 5-hüdroksüülrühma vahel. See aste on väga tundlik vee suhtes. (6) Pesemine: argooni abil eemaldatakse tetrasoole ja fosforamiide (7) Capping: mitte kõik nukleosiidid on seotud esimese tsükli jooksul fosforamiiditega, neid
Kaasaegses loogika õppekirjanduses leidub vaid üksikuid erandeid, mil see on teisiti (vt.: Indrek Meos. Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur. Tln., 1996, osa: Loogilise mõtlemise põhireeglid, lk.8-11; W. Freymann. Loogika. Tartu, 1936, osa: Loogilise mõtlemise põhilaused, lk. 44-46.). Sedamööda kuidas loogika vabaneb maailmavaate ja ideoloogia mõju alt (moderne loogika seda juba ongi), sätestuvad loogika struktuuri põhielemendid ja korrigeerub terminoloogiline apparaat. Käesolev sissejuhatus teemasse teenib samuti nimetatud taotlust. Mõtlemine peab toimuma kooskõlas selle põhireeglitega ehk põhilausetega (ld. principium), et olla loogiline, s.t. õige. Üldjoontes inimene on harjunud neid põhireegleid kasutama ebateadlikult tänu sellele, et tema areng toimub pidevalt logosfääri tingimustes. Seega, inimene omandab need üldised põhimõtted stiihiliselt ja kasutab mõtlemises ilma, et
ksenoonlambilt (kiirgab pidevspektrit) läbib esimese monokromaatori (difraktsioonivõre/valgusfilter) ning pilu ja langeb küvetile uuritava lahusega. Tekkinud fluor-kiirgus läbib sekundaarse monokromaatorit ja pilu ning langeb valgustundlikule elemendile, mis registreerub intensiivsuse. Tavaliselt valgustundlik element on valgusallika ja küveti suhtes 90o nurga all, et vältida erg.kiirguse sattumist fotoelemendile. Tulemus esitatakse protsentides. Enne mõõtmist tuleab apparaat kalibrerida pannakse suurima konts-ga stand.lahust ja reguleeritakse mäit nii, et standardi fluorestsentsi intensiivsus moodustaks 90% suhteline skaala ulatusest. Kvantitatiivsel analüüsil kasut võrdluslahusena standardaine teadaoleva konts-ga lahust. Paralleelselt tehakse kontrollkatse, määratakse uuritavat ainet mittesisaldava lahuse foonfluorestsentsi ehk blanki väärtust. Uuritava lahuse fluorimeetri näidtudest lahutatakse fooni väärtus.
annaabi.ee 
