ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu
vaestele; ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse, kuulutama Issanda meelepärast aastat." Ta nimetas seda jumala riigiks ning kuulutas, et selle lootuse täitumine on lähedal. Jüngrid Jeesus rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Ta kogus enda ümbes kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina (kreeka keeles apostolos, tõlkes ,,saadik"). Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid ( Piiblis räägitakse 70 väljavalitust), kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Jeesuse vangistamine ja surm Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Mõne usujuhi meelest oli Jeesuse sõnum jumalateotus ning nende
juurde neid küsitlema ja kuulama. Põhitähelepanu on pööratud Jeesuse tegevusele kui ta oli umbes 30 aastane ning alustas rändamist ja õpetamist. Ta rääkis, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seaduseid, mis on kirjas Piibli Vanas Testamendis. Alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele. Jeesus kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal. Neid tuntakse kaheteistkümne apostlina. Rännata, haigeid tervendada ja tihti tänutäheks korraldatud pidustustel osaleda ja omale hulgaliselt pooldajaid koguda, sai ta umbes kolm aastat. Rooma võimudele Jeesuse tegevus ei meeldinud ning nad hakkasid kahtlustama, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Ööl, enne vahistamist, kutsus Jeesus kokku oma lähedased sõbrad õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks. Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngriga Juudas Iskariotiga, et Jeesus
Seal sündiski Jeesus. JEESUSE AVALIK TEGEVUS Umbes 30-aastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes 3 aastat. Jeesus õpetas, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi. JÜNGRID Jeesus rändas läbi kogu Juudamaa, tervendades inimesi ja tehes imetegusid. Ta kogus enda ümber 12 meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Kreeka keeles apostolos = saadik. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid (piiblis räägitakse 70 väljavalitust), kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see mittejuutidele e. paganatele. JEESUSE VANGISTAMINE JA SURM Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Mõne usujuhi meelest oli Jeesuse sõnum jumalateotus ning nende arvates õhutas
prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu
prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu
Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada.
Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda