Kirjanduse KT kordamisküsimused 1. Piibel koosneb 2st osast: 1) Vana Testament heebrea ja aramea keeles 2) Uus Testament kreeka keeles 2. Piibel tähendab kreeka keeles raamatut ja on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. 3. Eesti keelde tõlkis piibli Anton Thor Helle ja ilmus 1739. aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8.
Antud töö eesmärk on luua kujutus lugejale Konstatin Pätsi eluloost ja tegudest. Töö annab infot kuidas esimene Eesti president tuli toime ja kuidas ta elas oma noorusaastail ja milliseid ameteid ta pidas enne presideniks saamist. 3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv Konstantin Päts sündis 23.veebruar 1874, kes ristimisel sai endale sellise nime. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkunamaa apostlike õigeusu kihelkonnakoolis. Tema varajane lapsepõlv oli ohutu kuna Tahkuranna oli küll karmi loodusega aga andis tema vendadele ja õele palju ruumi ja vabadust lastele mängimiseks. Tema isa oli Pärnumaa Tahkunamaa valla maaomanik Jakob Päts. Tal oli neli venda ja üks õde. Ema Olga Tumanova oli hooliv ja hea. Kui Konstantinil tuli aeg kooli minna, pidi ta minema läbi tuisu ja tuule paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Niimoodi käis ta koolis ainult aasta, kuna isa
sündis uus katoliku koriku laul gregoriuse koraal ühehäälne saateta kirikulaul gregoriuse laul levis suuliselt, mungad kirjutasid üles, noodikirja polnud G.S. Taasavas Schola Cantorumi ladina laulukool, tegutse paavstikapelli juures; eeskujuks paljudele Euroopa laulukoolidele missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas, kõikidele kristlastele eelmissa avalau introitus(räägib, mis päevas tuleb, sündmused) + loetakse õpetlikke tekste ja apostlike kirju + loetakse lõik evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus peamissa rituaalne ohvritalitus altaril. Jaguneb kaheks: muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie(issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17
Sel ajal ta kogus enda ümber jüngrid ehk õpilased oli lähim ring 12 õpilasega ja kaugem ring 70'e jüngriga. * Pühakiri = Piibel kreeka keeles Biblos ehk raamat/raamatukogu. Piiblis on 66 raamatut ja jaguneb Uueks ja Vanaks Testamendiks, kusjuures Vana Testament on sama mis Tanach, kuid Uus Testament koosneb 27'st raamatust, seejuures 4-evangeeliumit (Matteus, Markus, Luuka ja Johannes) ehk rõõmusõnumit, 1 ajalooraamat (Apostlike tegude raamat milline oli esimene kogudus ja kuidas ristiusk levima hakkas), 21 kirja kogudustele (Paulus on suurim kirjutaja ei kuulunud otseste jüngrite hulka, kuid keda loetakse apostliks) ja 1 Johannese ilmutuse raamat ehk prohvetiraamat. Uus Testament on kirja pandud peamiselt kreeka keeles, suhtlus keeles ja on kirja pandud 1-2 saj pKr ja 4 sajandil kinnitati piibel lõplikult. Kristlased usuvad, et Uus Testament on lõplik ja sellele ei
Ta on adopteeritu Jumala pojaks. Areiose (teine väide) vastaseks oli Athanasios (esimene väide). Ristiusk on maailma usund, aga esialgu oli juutluse sisene uuendus liikumine. Esimene samm maailmausundi poole oli see, kui paljud inimesed hakkasid sinna kuuluma kes olid kreeklased, mitte juudid. Ristiusu levik – esimene kogudus Jeruusalemmas, aga kuna tegutses ka Galileas, siis on võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised. Eusebios eeldab seda, et kirikukord rajati juba algkristuses. Monoepiskopaat – igal kogudusel on piiskopiga juht, kes seda haldab
annaabi.ee 
