VI. Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki) VII. Ainuliigeselised, kaheliigesed ja mitmeliigeselised lihased. · Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. · Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks e aponeuroosideks. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised Lihaste abiseadeldised sidekirmed, sünoviaalpaunad ja kõõlusetuped, plokid, seesamluud. · Sidekirmeks ehk fastiaks nim kiulisest sidekoest kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Need ei lase lihaseid paigalt nihutada, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. · Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus
Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nimetatakse ainuliigeselisteks, üle kahe liigese kulgevaid kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nimetatakse teda mitmeliigeliseks lihaseks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks ehk aponeuroosideks. Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu
- Neid nimetatakse lõgemeteks ning viimasena sulgub eeslõge. 37. Kõhu lihased: a) Nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) - Kõhu ristilihas (kõige sees) - Sisemine kõhu põikilihas(keskel) - Välimine kõhu põikilihas (kõige välimine) b) Millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused ja kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse. - Kõhu sirglihase ümber ning neid kõõluseid nimetatakse aponeuroosideks. 38. Õrnlihas: a) Milliselt luult algab, millisele luule kinnitub - Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2) - Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse 39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg.
eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne. Lihase fastsia all (ja tavaliselt sellega läbi põimunud) on igal lihasel veel oma sidekoeline ümbris - epimüüseum. Lihas koosneb lihaskiudude kimpudest, millel on igaühel omakorda sidekoest ümbris - perimüüseum.
annaabi.ee 
