Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subjektiivne; 2) mitte kasutada ühtki sõna, mis kujutamisele kaasa
peaosas. 11 Guillaume Apollinaire Guillaume Apollinaire [gi´jom apoli´neer] (26. august 1880 Rooma 9. november 1918 Pariis) oli poeet, kirjanik, kunstikriitik. Guillaume-Albert Dulcigni sünnidokumentides on märge: ema ja isa tundmatud. Kuu aega pärast sündi antakse talle ristimisel nimeks hoopis Wilhelm-Albert-Wladimir- Apollinaris de Kostrowitzky ja lapse võtab omaks tema poola-itaalia päritolu ema. Lapsepõlve veedab Apollinaire Itaalias ning Lõuna-Prantsusmaal. 19011902 töötas ta Saksamaal. Tagasi Pariisis, peab ta pangaametniku ning ajakirjaniku ametit ja suhtleb laia kirjanike ja kunstnikeringiga, tema sõprde hulgas on Maurice de Vlaminck, Pablo Picasso, André Derain jt. Kunstikriitikuna kaitseb Apollinaire avalikkuse ees avangardistlikku kunsti ja tal on head kontaktid itaalia futuristidega. 1911. aastal
tõlgendustest. Nii näiteks sai alguse Athanasiose mingist väitest alguse liikumine 43 Armstrong 2007, lk. 122 44 Saard 2005, lk. 33 45 Saard 2005, lk. 33 46 Armstrong 2007, lk. 125 47 ADAM Alfred. Dogmadelugu. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 1995, lk. 96-97 48 Adam 1995, lk. 97 49 Adam 1995, lk. 102 50 Eesti Piibliselts, 1997 51 Lane 2002, lk. 41 8 apollinarism. Nimelt eitas Apollinaris, et Jeesusel oleks olnud inimlik hing või mõistus. ,,Kui mina olen hing, kes elab kehas, siis Jeesus oli Sõna, kes elas kehas. Seega täitis Sõna Jeesuses inimhinge astet".52 Igale valeõpetusele leidus ka tuliseid vastaseid. Nii apollinarismi kui ka arianismi vastu astusid ka näiteks Basileios (Basilius) ja vennad Gregoriused (Kapadookia kirikuisad). Samuti ka makedoonidele, kes olid piiskop Macedoniuse juhitud rühmitus ja pidasid Püha Vaimu loodud olendiks, nagu seda tegid
Märtrite kirju loeti ette jumalateenistustel, et usuvendade ja ka kogudustevahelist usku tugevdada. 3) Oma roll kristluse levikul oli ka apoloogiatel. Apoloogiaid oli kahte laadi: ühed olid kristlikud kaitsekirjad, milles toonitati kristlaste ustavust riigile ning kristlaste moraalset laitmatust. Neid kirjutati ametivõimude kaitse saamiseks tagakiusamiste ajal. Enamik neist pärineb keiser Marcus Aureliuse ajast (161-180), tuntumad autorid reetor Miltiades, Hierapolise piiskop Apollinaris ja Sardese piiskop Meliton. Teised olid kirjanduslikud apoloogiad, mis olid pärit piirkondadest, kus ei toimunud tõsist tagakiusamist. Kristlust esitati kui tõelist filosoofiat, mis on ühendatav kreeka filosoofiaga. Väideti, et kristlased on kolmas sugupõlv juutide ja hellenite kõrval. Tuntumad esindajad olid Aristides Ateenast, Justinus Roomast, viimase õpilane Tatianos. 4) Missioonid ja imeteod ka neid peetakse oluliselt rahvamasside kristlusesse pöördumisel
annaabi.ee 
