alavääristada seda ainsat õiget maailma, kus me elame. *) Ta leiab, et inimene tunneb ära vaid endasuguseid. *) Ta peab ennast saatuseks, sest leiab, et tema on see, kes on tulnud inimkonda vabastama. *) Ta ütleb, et on geenius ja esimene immoralist ehk moraali eitaja eitab kritsliku ja heasoovlikut elu, sest leiab, et need ei käi jaatava elu juurde. Leiab, et jaatuse eeltingimuseks on eitus ja häving. -) apolliline (ihasi alla suruv) ja dionüüsiline. -) Inimest paneb liikuma peamiselt võimuiha. Teleoloogiline eetika * Teleoloogiline eetika ehk eesmärgi eetika. -) Eesmärk pühitseb abinõu. * Utilitarism: -) Rajajaks Jeremy Bentham (1748-1842) sünnib vajadusest reformida Briti vangla süsteemi. *) Ta uskus, et peamine põhjus, miks sooritatakse kuritegusid on saada heaolu ja naudingut ning seega uskus ta, et tuleb karistusi karmistada nii, et saavutatav nauding
ebaoriginaalne. Ta vihkas inimesi, kes toetasid kristlikku kultuuri, kuid ise polnud kristlased. Tema arvates pole olemas universaalset moraali. Tugev inimene loob ise endale moraalikoodeksi, mille järgi elada. Tugev inimene on mõistetest ,,hea" ja ,,halb" üle või kehtestab ise uued reeglid. Ta vastandab apollilist ja dionüüsilist ellusuhtumist. Dionüüsiline on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis. Apolliline kutsub inimest ennast ohjeldama, et hoida koos ühiskondlikku vormi ja korda, et luua ennast kontrolliv orjamoraal. Nietzche sõnul tuleb lahti öelda moraaliväärtustest, kuna kõike, mis on hetkel keelatud, peaks tegelikult jaatama hakkama. Tegelikult ei ründa ta moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse ja annab moraalile meditsiinilise tähenduse. Tema arvates on moraali tagamõte elule kättemaksmine kontrollimatu oleku eest
Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei saanud aru neist, kes ise polnud kristlased, kuid toetasid kristlikku kultuuri. Sai aru, et ei ole olemas universaalset moraali. Tugev loob ise moraalikoodeksi, mille järgi ta elab. Tugev on üle mõistetest ,,hea" ja ,,halb". Kasutab kahte jumalat: Apollon ja Dionysos. Vastandab need kaks maailmapilti: apolliline (kutsub inimest end ohjeldama, et hoida koos mingit ühiskondliku vormi ja korda) ja dionüüsiline (püüab ühtsuse poole ühtse loomuliku seisundiga. Kontrollimatu, avaldub vitaalsuses, elujõus, aktiivsuses) ellusuhtumine. Siit kaks moraali: 1.) ennast kontrolliv orjamoraal 2.) isanda moraal (lähtub võimutahtest). Kõik senised moraalinormid tuleb ümberväärtustada. Raamat ,,Sõjakäik moraali vastu" tuleb lahti öelda
küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele alluv) ja apolliline (õilis, tasakaalukas, harmooniline). Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima
annaabi.ee 
