Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid Sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad” Psühholoogiline draama “Candida” Komöödia “Ei või iial teada” Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal. Näidend oli pühendatud näitlejanna Stella Patrick-Campbellile , kellega Shaw`d sidus
Martino da Como Maestro Martino või Martino Como, oli Itaalia 15. sajandi kulinaaria ekspert, kes oli võrratu oma alal ja sel ajal. Teda võib lugeda Lääne esimeseks kuulsaks kokaks. Ta tegi oma karjääri Itaalias ja oli peakokk Roman Palazzo paavsti Patriarhaadis Aquilea Maestro Martino Tema eakaaslased aplodeerisid teda, teenides kokkade vürsti epitaafi. Tema raamatut Libro de Arte Coquinaria peetakse pöördepunktiks Itaalia gastronoomilise kirjanduse ja ajaloolise registrina üleminekut keskaja köögist renessansi kööki. Sünnikoht ja karjäär Maestro Martino sündis 1430. aastal Torres, Belnio Valley külas. Tema karjäär algas ilmselt Põhja-Itaalias, sest teda on nimetatud erinevalt nii Martino di Como-ks kui ka Martino Di Milanoks.
kes vähegi oskasid tantsida. Teenia soovis talle kivi kotti ja nii merineitsi teele läksgi. Enne tantsule minemist pidid neiud ütlema printsile ühe tundmatu lause. Merineitsi ütles: ,, Teine mees teisel pool mäge, aga kumbki ei saa teineteisega kokku!" Prints ei suutnud ära aimata mida ta ütles ning pidi temaga tantsupõrandale tantsima minema. Nad tantsisid väga romantiliselt ja printsessil ja printsil tekkisid tunded, lõpetades tantsu, kogu saalisviibijad aplodeerisid tugevalt. Võistlus oli lõppenud ja hakati selgitama välja võitjat. Kuninga suust kuuldus hääl mille nimeks oli merineitsi Elisabeth. Merineitsike ei suutnud seda uskuda, kuid siisgi ruttas ta printsi juurde ning paari hakati õnnitlema. Suures sumas läksid aga nende teed lahku ning nad kaotasid üksteist silmist ja ei leidnudgi enam. Printsess ruttas kiirelt koju ja seadis ennast magama. Järgmisel päeval ülestõustes lootis ta kuulda oma teenianna suust, et temale on teade
tema näidendid hakkasid tooma talle kasvavat kuulsust ja sissetulekuid. 1 Bernard Shaw esimene näidend "Lese majad" lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane. Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid, ajalehtedes ilmus hulgana üksteisele vastukäivaid retsensioone. Shaw järgmiseks näidendiks oli "Mrs. Warreni elukutse". Neid kahte tööd nimetas Shaw ise "ebameeldivaiks näidendeiks", millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu. "Meeldivate" näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia "Inimene ja relvad", psühholoogiline draama "Candida", komöödia "Ei või iial teada" ning sõjavastane näidend "Saatuse soosik". 1901
163) Internatsionaalne Rinne ehk Interrinne (rahvas ja eestikeelne press võttis kohe kasutusele mõiste "internatsid" - uus liikumine, mis kutsus 12. juunil 1988 Tallinna Poliitharidusmaja (nüüd Sakala Keskus) juurde EKP keskkomitee hoone (nüüd Välisministeerium) lähedusse kokku töötajate miitingu (ürituse eestvedajaks oli üleliidulise alluvusega Dvigateli sõjatehas). Väidetavalt oli kohal umbes 3000-4000 inimest, kes kuulasid kõnesid vendlusest ja aplodeerisid tormiliselt, kui selleks märku anti. Interrinde ideoloogiliseks ning finantsiliseks baasiks sai 30. november 1988 loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu ( juhiks sai Vladimir Jarovoi). 1988. aasta augustis korraldasid lendlehtede levitamise, mida jagati käest kätte ja kleebiti majaseintele. Kutsuti kõiki muulasi hävitama eestlasi kui natsionaliste. Intrid ja TKÜN said NSV Liidu Rahvasaadikute kongressi 6 esindajat ehk 15% kogu Eesti delegatsioonist.