periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed kambium – produtseerib sekundaarset floeemi ja ksüleemi korgikambium e
Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid. Dentiin (dentinum) - koosneb 70% mineraalainetest ja 30% veest ja orgaanilistest ainetest. Pre-dentiin (mineraliseerumata dentiin). Odontoblastid on peened jätked (Tomesi kiud), mis kulgevad dentiinikanalikestes Tsement cementum · Tsement on mineraliseerunud (45-50%) ja sisaldab kollageeni · Atsellulaarne tsement - katab õhukese kihina hambajuure dentiini · Tsellulaarne tsement kattab hambajuure apikaalset kolmandikku · Rakud - tsementotsüüdid talitlevad kogu elu, kujult väga sarnased luurakkudega Periodont periodontium Tsementi ümbritsev ja hammast hambaalveoolis kinnitavav sidekude - hamba kandesidemed Kande- ja kinnitusfunktsioon; annab hambale mõnetise liikuvuse ja toimib amortisaatorina Enameloblastid · Email (enamelum) on meie organismi kõige tugevam materjal · Email koosneb 96-97% ulatuses mineraalainetest - (Ca10(PO4)6(OH), mis on pakitud
vedeliku lahjendamist, siis tegelikult lubab maksimaalselt soolade ja vee säilitamist, sest suurenenud soolade võtmine osaleb interstitiaalses osmolaarsuses ja võimaldab võimendatud vee imendumist kogumisjuhades. NO – gaas, mis toodetakse L-arginiini katabolismis, toodetakse neeru endoteeli ja epiteeli rakkudes. NO suurendab neeru Na+ ja vee eritamist nii, et inhibeerib Na + võtmist rakku mitmetes neeru segmentides. Jämedas ülenevas osas, NO tootmine inhibeerib apikaalset Na+ sissevõtmist (inhibeeritakse transportereid). Sellel on oluline roll süsteemse ekstratsellulaarse vedeliku mahu ja vererõhu regulatsioonis. Endoteliin 1 – peptiidhormiin, mida toodetakse neerudes kogumisjuhades, endoteelirakkudes, jämedas ülenevas osas. Seondub retseptoritele, mis asuvad proksimaalses tuubulis, kogumisjuhades, jämedas ülenevas osas, suurendab neeru NaCl ja vee eritamist – mõjutab transporti epiteelis ja neeru
Auksiin/tsütokiniin kontsentratsioonide suhe reguleerib morfogeneesi kalluses. Kõrge suhte väärtus soodustab juurte teket, madal võrsete teket Tsütokiniinidega pritsimine aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist tsütokiniinidega pritsitud piirkonda (muudab selle aktseptorpiirkonnaks) Soodustavad varte pikenemiskasvu tänu rakkude intensiivsemale jagunemisele, aga ka rakkude venivuskasvu Soodustavad külgpungade puhkemist ja vähendavad seega apikaalset domineerimist Suurendavad lehepindala de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu Tsütokiniinidest algav signaali ülekande ahel Tsütokiniinide retseptor on sarnane bakteriaalse kahekomponendilise retseptoriga mis sisaldab sensorpiirkonna (His kinaas), millega signaal seostub, ja vastuse regulaatorpiirkonna, mis aktiveerub fosforüülimisel His kinaasi toimel. Enamik
Seemnete idanemisel mobiliseeritakse toitekoes (endospermis) asuvad varuained. 46. Nimetage taimedes esinevaid tsütokiniine Zeatiin, kinetiin, bensüüladeniin. Ei esine ainult vaba kujuna, vaid ka seotuna riboosi ja fosforiboosijäägiga. 47. Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse rakkude jagunemise stimuleerimine (G2mitoosi), auksiini/tsütokiniini c suhe reguleerib morfogeneesi kalluses, aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist, vähendab apikaalset domineerimist, suurendab lehe pinda 48. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Lähteühend: metioniin. Vaheproduktid SAM ja ACC. Metioniin aktiveeritakse ATP-ga ja tekib adenosüülmetioniin. ACC tekib ACC süntaasi vahendusel. Limiteeriv reaktsioon on ACC süntees 49. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ACC süntees ja viimane reaktsioon etüleeni süntees 50. Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid
Ühekihiline kuupepiteel Epiteeli moodustab üks kiht kuubilisi rakke – rakud on hästi eristatavate rakupiiridega, ümar tuum paikneb raku keskel, rakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud või ripsmed Nt neerutuubulid, munasarja kattev epiteel jne Ühekihiline prismaatiline epiteel Koosneb äärisrakkudest, karikrakkudest ja endokrinotsüütidest – kõige rohkem prismaatilise kujuga äärisrakke Äärisraku tuum on piklik-ovaalse kujuga, raku apikaalset pinda katab mikrohattudest moodustuv ääris Karikrakkude apikaalne pind on täidetud limatilgaga, sellest allpool asuv tuum on nõgustunud kujuga Seedetraktis, emakas, munajuhas Mitmerealine ripseepiteel Epiteeli nimetus tuleneb tuumade paiknemisest, mis moodustavad mitu erineval kõrgusel paiknevat rida – kõik rakud ei ulatu epiteeli vabale pinnale, kuid kõik kinnituvad basaalmembraanile
66. Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse Rakkude jagunemise stimuleerimine (indutseerib G2 faasi sisenemist) ja soodustamine. Auksiin/tsütokiniin kontsentratsioonide suhe reguleerib morfogeneesi kalluses kõrge suhte väärtus soodustab juurte teket, madal suhe võrsete teket. Vananemise pärssimine. Tsütokiniinidega pritsimine soodustab toitainete liikumist pritsitud piirkonda. Külgpungade arengu soodustamine ja seega vähendab apikaalset domineerimist. Soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu. Suurendavad lehepinda de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu. 68. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Sünteesi lähteühendiks on metioniin.
annaabi.ee 
